Ralf Benatzky

Ralph (Rudolf Joseph František) Benatzky (5. juuni 1884 Moravské Budějovice – 16. oktoober 1957 Zürich) oli tšehhi päritolu Austria helilooja.

Õpingud

Perekond kolis 1890. aastal elama Viini. Ralph Benatzky hakkas 15-aastaselt õppima Litoměřice kadettide koolis, kuid heideti sealt kakluse tõttu välja. Seejärel õppis ning omandas ta eluks vajalikke teadmisi Viinis, Prahas ja Münchenis. Põhiõpingute kõrvalt käis eraviisiliselt Felix Mottli ja Antonín Dvořáki juures muusikatundides ning kirjutas šansoone Viini kabareele Kabarett Hölle ning viis ühevaatuselist operetti, sh "Die Walzerprinzeß" ("Valsiprintsess") ja "Der Walzer von heut Nacht" ("Valss täna õhtul"). Kaitses 1911. aastal doktoriväitekirja saksa filoloogias teemal "Goethe ja rahvalaul".

Kabareemuusik

1912. aastast oli ta Müncheni kabaree Bonbonniere kunstiline juht ja dirigent. 1914. aastast oli ta Viini Bunten Bühne Rideamuse kaasdirigent ning pisut aega ka selle kabaree direktor. Kirjutas seal muusikat ja laulunumbreid 20 näidendile ja revüüle. Suurema tähelepanu operetiheliloojana pälvis 1916. aastal, kui Viinis esitati tema operetti "Liebe im Schnee" ("Armastus lumes"). See aga oli algaja juhuslik sähvatus opereti vallas.

Berliini operetikoolkonnas

1926. aastal asus elama Berliini. Seal olid tunduvalt paremad teenimisvõimalused kui Viinis. Oli selleks ajaks komponeerinud juba 25 operetti ja revüüd, kuid polnud saavutanud erilist läbimurret. Berliinis loobus esialgu lööklaulude komponeerimisest ja keskendus operettidele, sest nende järele oli teatrites suur nõudmine. Saavutas publiku poolehoiu 1928. aastal Johann Straussi matkiva operetiga "Casanova", millele järgnes tunduvalt menukam "Die drei Musketiere" ("Kolm musketäri"). Siis aga sündis tema meistriteoseks tituleeritud ja ülimenukaks kujunenud "Im weißen Rößl" ("Valge Hobu kõrtsis"), mis Eestis on tuntud pealkirjaga „Valgehobu võõrastemaja". Ühendas osavalt selles operetis saksa rahvamuusika džässielementidega ja tantsusaalides domineerinud rütmidega. See viis tollase publiku vaimustusse ning tagas edu ka Viinis, Londonis, Pariisis ja New Yorgis. See operett ongi jäänud, valdavalt küll saksa kultuuriruumis, tema ainsaks tänini mängitavaks lavateoseks. Õieti selle teose järgi teda rahvusvaheliselt tuntaksegi.

Viimane loominguperiood

1936. aastal komponeeris muusika Zarah Leanderi Hollywoodis lavastatud väga menukale muusikalisele komöödiale "Axel an der Himmelstür" ("Axel taevaväravas") ning muusika Leanderi esimesele UFA stuudio filmile "Zu neuen Ufern" ("Uutele randadele", 1937).

Siirdunud natsionaalsotsialistliku režiimi tagakiusamise eest Ameerikasse, sai seal 1940. aastal Hollywoodis filmihelilooja koha. Kirjutas Metro-Goldwyn-Mayeri stuudiole arvukalt filmimuusikat.

1948. aastal naasis Euroopasse ja asus elama Zürichisse, kus elas elu lõpuni, surres südamerabandusse. Oli siis juba sügavas depressioonis, kuna Euroopas tal enam kõlapinda ei tekkinud. Kuritarvitas alkoholi ning väljendas kõigiti oma elus pettumust. Ta on maetud vastavalt ta enda soovile „Valge Hobu” võõrastemaja tegevuskohta St. Wolfgangi Salzkammargutisse.

On kirjutanud muusika rohkem kui sajale lavateosele. Nende hulgas on 55 operetti (nendest 12 ühevaatuselised) ja revüüd. Tema laululooming ületab 5000 loo piiri. Kirjutanud ka filmistsenaariume ja rohkesti filmimuusikat, laulusõnu, näitemängude ja revüüde libretosid, samuti jutustusi ja novelle. 1953. aastal ilmus värvikas autobiograafiline romaan "In Dur und Moll" ("Suurte ja väikeste seas"). Viinis on 1962. aastast tema auks nimetatud tänav Benatzkygasse.

Isiklikku

1909. aastal abiellus ta laulja ja näitleja Fédi Férardiga, kuid viis aastat hiljem lahutas selle abielu, et sõlmida uus suhe juuditarist laulja Josma Selimiga. Kirjutas talle arvukalt laule ning käis mitmes Euroopa linnas ringreisidel kontserte andmas. Pärast Josma surma 1929. aastal abiellus Bantzky Viini Riigiooperi juuditarist tantsija Melanie Hoffmanniga. Abikaasa päritolu tõttu pidi natsionaalsotsialistide võimuletulekul 1933. aastal Saksamaalt lahkuma. Paar elas esialgu Pariisis, kust siirdus Viini. Pärast sakslaste sissetungi Austriasse 1938. aastal läksid nad maapakku Ameerikasse.

Lavastused Eestis

Eestis on esitatud tema loomingust 5 operetti 14 lavastuses:

"Adjöö, Mimi" (Vanemuine 1927, Estonia 1928),
"Arm lumes" (Estonia 1925, Endla 1927),
"Kolm musketäri" (Estonia 1931, 1945, Vanemuine 1932, 1945, Ugala 1933, Endla 1947),
"Tsirkus Aimée" (Ugala 1932) ja
"Valgehobu võõrastemaja" (Estonia 1907) / "Valge Hobu võõrastemaja" (Estonia 1933, Kannel 1933, Endla 1993).

Operette ja revüüsid

Die Walzerprinzeß (Viin, 1910)
Der Walzer von heute Nacht (Hamburg, 1910)
Laridon (Hamburg, 1911)
Cherchez la femme (München, 1911)
Der lachende Dreibund (Berliin, 1913)
Anno 1914 (Viin, 1914)
General Wutsikoff (Viin, 1914)
Liebe im Schnee (Viin, 1916)
Graf Cheveraux (Viin, 1920)
Apachen! (Viin, 1920)
Ein Märchen aus Florenz (Viin, 1923)
Adieu Mimi (Viin, 1926)
Die Nacht von San Sebastian (Leipzig, 1926)
Casanova (Berliin, 1928)
Die drei Musketiere (Berliin, 1929)
Meine Schwester und ich (Berliin, 1930)
Im weissen Rössl (Berliin, 1930)
Coctail (Berliin, 1930)
Cirkus Aimée (Berliin, 1932)
Bezauberndes Fräulein! (Viin, 1933)
Deux sous de fleurs (Pariis, 1933)
Das kleine Café (Viin, 1934)
Büxl (Viin, 1935)
Der König mit dem Regenschirm (Viin, 1935)
The flying Trapeze (London, 1935)
Axel an der Himmelstür (Viin, 1936)
Herzen im Schnee (Zürich, 1936)
Pariserinnen (Viin, 1937)
Majestät privat (Viin, 1937)
Landrinette (Bern, 1939)
Angielina (Basel, 1940)
Der Silberhof (Mainz, 1941)
Kleinstadt zauber (Zürich, 1947)
Liebesschule (Göttingen, 1950)
Mon Ami René (Karlsruhe, 1951, Büxli muudetud red)