Rebiya Kadeer (uiguuri ﺭﺍﺑﯩﻴﻪ ﻗﺎﺩﯨﺮ sündinud 15. juulil 1948) on uiguuri ettevõtja ja poliitaktivist, kes pärineb Hiina Rahvavabariigi Xinjiangi autonoomse regiooni kirdeosast. 2006. aasta novembrist on ta Uiguuride maailmakongressi president.[1]
Kadeer on kaitsnud peamiselt islamiusulist uiguuri vähemust, keda Hiina valitsus tema sõnul süstemaatiliselt rõhub.[2] Alates 2005. aastast elab Kadeer pagenduses Ameerika Ühendriikides.
Rebiya Kadeer sündis Xinjiangis Altay linnas vaeses perekonnas. 1965. aastal ta abiellus ja kolis Aksu linna Xinjiangis. Kultuurirevolutsiooni ajal kiusati teda klassivaenlasena taga ning riideäri, mida ta koos abikaasaga pidas, nimetati "spekuleerimiseks"; tagakiusamise tagajärjel lahutas Kadeer abielu.[viide?]
Lahutuse järel avas Kadeer 1976. aastal automaatpesula. 1981. aastal abiellus ta Sidik Rouziga, kes oli tollal dotsent, ning kolis Ürümqisse. Ürümqis liisis Kadeer kohalikus ärikvartalis turu ning ehitas selle ümber kaubamajaks, mis spetsialiseerus uiguuri rahvarõivastele. 1985. aastal ehitas Kadeer hoone veel kord ümber 14 000-ruutmeetriseks ärihooneks.[viide?]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas Kadeer tegelema väliskaubandusega, kogudes investeeringuid, mille väärtus küündis tippajal enam kui 200 miljoni jüaanini.[3] Temast sai üks Hiina viiest rikkaimast inimesest, Kadeeri firmale kuulusid ettevõtted Hiinas, Venemaal ja Kasahstanis.[viide?] Kadeer on sünnitanud kokku 11 last.[4] Kadeeri asutatud ettevõttele The Akida Industry and Trade Co kuulub Xinjiangis hulgaliselt kinnisvara. Nende seas on Akida kaubanduskeskus, selle kõrval asuv Kadeeri kaubanduskeskus ja Tuanjie ('ühtsus') teater Ürümqis.[5]
Kadeer oli kogukonnas aktiivne filantroop, eelkõige enda asutatud fondi Tuhande Pere Emade Projekt (1,000 Families Mothers Project) kaudu. Fond oli heategevusorganisatsioon, mille eesmärk oli aidata uiguuri naistel rajada oma ettevõtteid.[3] 1993. aastal valiti Kadeer delegaadiks kaheksandale Hiina Rahva Poliitilisele Konsultatiivkonverentsile[3] ning 1995. aastal Riiklikule Rahvaste Kongressile (National People's Congress) Pekingis.[6] Kadeer on olnud ka Xinjiangi autonoomse regiooni kaubandus-tööstuskoja aseesinaine ja Xinjiangi naisettevõtjate assotsiatsiooni aseesinaine.
1997. aastal lõi Kadeer Tuhande Ema Liikumise, edendamaks uiguuri naiste kutsekoolitust ja õhtukoole uiguuridele, kes ei saanud käia tavakoolis.[7]
Pärast seda, kui Kadeer 1997. aastal sattus nägema pealt Ghulja juhtumit, ei suutnud ta oma sõnutsi veenda Pekingit, et riik vajab muutusi. Tundes, et tal pole muud valikut, kritiseeris Kadeer avalikult valitsust kõnes parlamendi ees. Ta eemaldati kohe Hiina Rahva Poliitilisest Konsultatiivkonverentsist ja võimud tühistasid tema passi.[4] 1999. aastal saatis ta ajaleheväljalõikeid oma paguluses viibivale abikaasale Sidik Rouzile, kes elas Ameerika Ühendriikides ja kes osaleb protestides Hiina uiguuri-poliitika vastu. Sama aasta augustis peeti ta kinni, kui ta oli teel kohtumisele USA Kongressi uurimisteenistuse (Congressional Research Service) delegatsiooniga, mis uuris toonast olukorda Xinjiangis.[4] Kadeeri süüdistati selles, et tema käes oli nimekiri 10 inimesest, keda "kahtlustati sidemetes rahvuslike separatistlike tegevustega". Hiina RV võimud hoidsid teda vahi all "riigisaladuste lekitamise" süüdistusega ning 10. märtsil 2000 mõisteti ta Ürümqi keskastme rahvakohtus süüdi "riigi julgeoleku ohustamises",[3][8] kuna ta oli saatnud oma abikaasale ajaleheväljalõikeid Uiguuri kogukonna kohtlemise kohta.[9]
Vanglas viibis Kadeer kaks aastat üksikvangistuses, kuid teda ei piinatud. Ta oletab, et selle põhjuseks oli valvurite teadlikkus tema rahvusvahelisest mainest.[4] 2004. aastal lühendati karistust aasta võrra hea käitumise tõttu.
2004. aastal võitis Kadeer Rafto auhinna inimõiguste alal.[10] 14. märtsil 2005 vabastati Kadeer ennetähtaegselt, põhjendades vabastamist meditsiiniliste põhjustega, Ameerika Ühendriikide käendusel enne USA riigisekretäri Condoleezza Rice'i visiiti. USA, mis oli avaldanud survet Kadeeri vabastamiseks, nõustus loobuma Hiina-vastasest otsusest ÜRO inimõiguste komisjonis. Amnesty International ja Human Rights Watch piirasid seejärel mõnevõrra oma kriitikat.[11] 17. märtsil lendas Kadeer USA-sse ja sai Washingtonis oma perekonnaga kokku. Hiinast lahkumise eel antud intervjuus Phoenix Televisionile ütles ta, et jääb Hiina Rahvavabariigi kodanikuks ning uues Hiinas sündinuna ohverdaks ta elu Hiina terviklikkuse eest.[12]
2007. aasta aprillis mõisteti Rebiya Kadeeri poeg Ablikim üheksaks aastaks vangi ning talt võeti kolmeks aastaks poliitilised õigused. Väidetavalt tunnistas ta end süüdi "setsessionistlikus tegevuses osalemises ja selle algatamises". 2006. aasta novembris mõisteti teine ta poeg, Alim, 7 aastaks vanglasse ning teda trahviti 62 500 USA dollari ulatuses. Kolmandat Kadeeri poega Qahar Abdurehimi trahviti 12 500 USA dollari ulatuses, kuid ei mõistetud vangi. 2006. aasta juunis esitati Alimile, Ablikimile ja Qaharile ametlikult süüdistused riigi julgeolekut puudutavais ja majanduskuritegudes varsti pärast seda, kui Kadeer valiti Uiguuri Ameerika Assotsiatsiooni presidendiks.[13]
Hiina valitsuse sõnul on Kadeer "raudkindel separatist, kes teeb koostööd terroristide ja islami ekstremistidega".[14] Samas on Kadeer kinnitanud oma usku, et kõik uiguuri organisatsioonid võitlevad rahumeelselt.[15] 5. juunil 2007 kohtus Kadeer Prahas toimunud demokraatia ja julgeoleku teemalisel konverentsil eraviisiliselt USA presidendi George W. Bushiga. President kiitis Kadeeri-suguseid inimesi, kes on "palju väärtuslikumad kui nende armee relvad või maa-alune nafta".[16] 17. septembril 2007 kinnitas USA Esindajatekoda otsuse nr 497 (House Resolution 497)[17], mis nõudis, et Hiina valitsus vabastaks Rebiya Kadeeri ja Kanada kodaniku Huseyin Celili vangistatud lapsed ning muudaks oma rõhumispoliitikat uiguuri rahva suhtes.[18]
2010. aastal keelati Kadeeril kolmeks aastaks Taiwani siseneda. Üks Taiwani kunstiorganisatsioon oli Kadeeri kutsunud filmi "The 10 Conditions of Love" linastusele. Taiwani Kuomintangi (KMT) valitsus väitis, et keeld "põhines julgeolekuvajadustel". Väidetavasti oli KMT Mandri-Hiina Kommunistliku Partei surve all. Partei on pikka aega püüdnud õõnestada Kadeeri kampaaniat, milles ta paljastab, kuidas Hiina uiguuride inimõigusi rängalt rikub. Hiina võimud on nimetanud Kadeeri "terroristiks" – seda sõna kasutavad nad sageli inimõiguste eest võitlejate kohta.[19]
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)|title= Foreign Policy: Seven questions with Rebiya Kadeer|date=august 2009}}
{{cite news}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rebiya Kadeer |