Sulim Jamadajev (vene keeles Сулейман Бекмирзаевич Ямадаев; 21. juuni 1973 — 30. märts 2009) oli tšetšeeni sõjaväelane, kes võitles Esimese Tšetšeenia sõja ajal välikomandörina Tšetšeeni iseseisvuslaste poolel, kuid läks Teise Tšetšeenia sõja alguses koos vendadega üle Venemaa poolele. Auastmelt oli ta Venemaa kaardiväe alampolkovnik, Itškeeria brigaadikindral.
Aastatel 1994–1996 toimunud Esimese Tšetšeenia sõja päevil sai välikomandör Jamadajevist noorim brigaadikindral ja Gudermessi rinde juht.
1998. aastal ühines mufti Ahmad Kadõrovi võitlusega vahhabiitide vastu. 16. juulil 1998 leidis Gudermessis aset relvakokkupõrge Sulim Jamadajevi juhitud Rahvuskaardi ning Arbi Barajevi juhitud vahhabiitlike sisside vahel. Väidetavalt hukkus selles üle 50 inimese. Tšetšeenias kuulutati välja erakorraline seisukord. Jamadajev sattus vaenujalale varasema sõbra Šamil Bassajeviga.
1999. aastal sügisel algas Teine Tšetšeenia sõda. Jamadajevid andsid lahinguta ära Gudermessi ja läksid Venemaa poolele üle. 2002. aastal sai Sulim Jamadajevist Tšetšeenia sõjaväekomandandi asetäitja.
Vanem vend Džabrail, Itškeeria brigaadikindral, hukkus 2003. aasta märtsis pommiplahvatuses. Sulim Jamadajev asus venna asemel juhtima GRU Spetsnazi laskurroodu, mille baasil sama aasta sügisel moodustati pataljon Vostok (Ida). Pataljon allus laialisaatmiseni 2008. aasta sügisel otse Venemaa siseministeeriumile ning kuulus Venemaa armee 42. kaardiväe motolaskurdiviisi koosseisu. Vostok oli ainuke Tšetšeenias asuv Venemaa väeüksus, mis polnud president Ramzan Kadõrovi kontrolli all.
2005. aastal viisid Vostoki võitlejaid Dagestani piiri lähistel asuvas avaaridega asustatud Borozdinovskaja külas läbi erioperatsiooni, mille käigus süüdati neli maja, surnuks põles vana mees, 11 inimest rööviti ja jäi kadunuks. Operatsiooni võimalikuks ajendiks oli ühe Vostoki võitleja isa tapmine. Jamadajevi väitel viidi operatsioon läbi tema teadmata.
14. aprillil 2008 puhkes Gudermessi lähedal lahing pataljoni Vostok ja Kadõrovile ustavate vägede vahel, kui Vostoki autokolonn ei andnud teed Kadõrovi konvoile. Konflikti tõttu Kadõroviga kuulutati Jamadajev tagaotsitavaks süüdistatuna 1998. aastal toime pandud kuritegudes: Uman Batsajevi nimelise ärimehe tapmises ja röövimises lunaraha saamise eesmärgil. 21. augustil 2008 saadeti ta erru ja 22. augustil tühistati tagaotsimiskuulutus.[1]
Jamadajevi juhitud pataljoni Vostok on süüdistatud eriti julmal viisil vangide ülekuulamises, piinamises, tapmistes ja laipade rüvetamises. Väidetavalt osales Vostok 2008. aasta augustisõjas Lõuna-Osseetias ja kandis seal mõningatel andmetel tõsiseid kaotusi. Varsti pärast sõda saadeti pataljon laiali.
Sulimi teise venna Ruslan Jamadajevi, endise Riigiduuma liikme, tappis palgamõrtsukas Moskvas 24. septembril 2008. Ruslan Jamadajev tapeti Briti saatkonna ees, mõnesaja meetri kaugusel Valgest Majast, kui ta oma auto foori ees peatas. Raskelt vigastada sai Jamadajeviga samas autos viibinud endine Tšetšeenia sõjaväekomandant Sergei Kizjun.
Sulim Jamadajevit tulistati Dubais asuva luksuselamu parklas 28. märtsil 2009 ja ta suri saadud haavadesse 30. märtsil. Vend ja naine väitsid veel 10. aprillil, et Sulim on tegelikult elus ja politsei kaitse all.
Kohalik politsei kuulutas mõrva tellimises kahtlustatavana tagaotsitavaks Venemaa Riigiduuma liikme ja Ramzan Kadõrovi nõo Adam Delimhanovi (hüüdnimega Timukas) ning arreteeris peamise kahtlusalusena Kadõrovi Iraanist pärit tallipoisi.[2]
2010. aasta aprillis mõistis Dubai kohus Jamadajevi mõrva kaasosalistena 25 aastaks vangi iraanlase ja tadžiki, kes end süüdi ei tunnistanud. Delimhanovi on Interpol kuulutanud tagaotsitavaks, kuid Venemaa võimud teda välja andma ei nõustu.[3]
Väidetavasti on ka Delimhanoviga lähedalt seotud inimesed Ruslan Jamadajevi tapmises kahtlustatavad.[4]
Kokku oli Sulim Jamadajevil 5 venda ja 4 õde[5]. Samuti nimekad vennad Issa ja Baruddin on 2009. aasta aprilli seisuga veel elus.
Jamadajev kuulus Benoi taipi. Oli abielus, tal oli neli last.
Oletatavasti maetud Dubaisse. Kommersandi ajakirjaniku teatel on hauatähis aga tühi.
Issa Jamadajevi väitel ei saanud Sulim atentaadis surma, vaid viibis haiglas koomaseisundis ja suri 23. augustil 2010, kui perekonna otsusega lülitati elutegevust hoidvad aparaadid välja.[6]