Tellisekspressionism

Anzeiger-Hochhaus Hannoveris, nüüdisajal üks linna sümboleid. Arhitekt Fritz Höger. Valmis 1928

Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis kuulub ekspressionismi klassikasse^[1]. Valmis 1924

Sprinkenhof Hamburgis. Esimene etapp hoonest valmis 1920. aastate lõpus, misjärel sai eeskujuks Tallinnas Vabaduse platsi äärde kavandatud EKA majale

Tellisekspressionism (saksa keeles Backsteinexpressionismus) on ekspressionistliku arhitektuuri erivorm, kus kasutatakse telliskivi, plaati või klinkertellist põhiehitusmaterjalina. Tellisekspressionismi stiilis hooneid ehitati põhiliselt 1920. aastail, eelkõige Saksamaa suuremates linnades ja Ruhri piirkonnas.

Materjalid

Klinkertellis vastas tööstushoonetele esitatavate keskkonnatingimuste nõuetele, eriti Ruhri piirkonnas. Selle iseloomulik kare ja üsna lai värvivalik pruunist lillani aitas kaasa materjali populaarsuse kasvule. Fassaadi ilmestamiseks kasutati vahel ka kahjustuste ja tootmisvigade tõttu praagiks tunnistatud telliseid (näiteks Chilehausil Hamburgis).

Fassaadide dekoreerimiseks kasutati ka arhitektuurseid klinkertellistest või keraamilisi skulptuure. Tuntud on skulptorite Richard Kuöhli ja Ernst Barlachi panus sellesse valdkonda.

• 
  Klinkerfassaad hoonel Hannoveris
• 
  Klinkertellis hoone fassaadis; kasutati ka praagiks tunnistatud telliseid
• 
  Põletamisdefektiga klinkertellised

Ehitisi

Väljapaistvaid tellisekspressionismi näiteid leidub Hamburgis. Seal paiknevad arhitekt Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus (valmis 1924), mis kuulub ekspressionismi klassikasse^[1], selle naabruses asuv büroohoone Sprinkenhof, mille projekteerisid arhitektid Hans Gerson, Oskar Gerson ja Fritz Höger (ehitati kolmes etapis 1927–1943), Broschek-Haus ja Zigarettenfabrik Reemtsma (Reemtsma sigaretivabrik).

Tellisekspressionismis kasutati vahel ka muude arhitektuuristiilide elemente, näiteks art déco'd Chilehausis.

Hannoveris asub samuti Fritz Högeri projekteeritud Anzeiger-Hochhaus, mis ehitati 1927–1928 algselt kirjastusele, praegu on hoones meediakontsern. Hoone on üks väheseid suuri esindushooneid, mis jäi teises maailmasõjas terveks. Hoone oma 51 meetri kõrgusega oli valminuna üks esimesi kõrghooneid Saksamaal. Tänapäeval on see tänu oma 12 meetri kõrgusele rohelisele teraskuplile üks Hannoveri sümboleid. Teraskupli all oli algselt planetaarium, sõjajärgsel perioodil ehitati sinna kino.

Tellisekspressionism Eestis

Üksikuid tellisekspressionismi näiteid on ka Eestis. Arhitekt Robert Natus on projekteerinud kaks klinkermaja Tallinnas.

Esimesena rajati Vabaduse platsi äärde kindlustusseltsi EKA maja, kus praegu asub Tallinna linnavalitsus. Ehitusaastad olid 1929–1932. Fassaadi katab tellislaost rombimuster, mis oma tahukalise mahuga lähtus otseselt Hamburgis äsjavalminud Fritz Högeri ja vendade Gersonite Sprinkenhofist^[1]. Skulpturaalsed elemendid klinkertellistest fassaadil, modelleeritud laternahoidjad “Eesti taat” ja “Eesti memm”, kujundas Jaan Koort.

Teine Natuse klinkermaja on elamu Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava teravnurgal – ehitatud aastail 1935–1936, sarnaneb see otseselt Chilehausiga Hamburgis^[1].

• 
  Tallinna linnavalitsuse hoone Tallinnas Vabaduse väljakul, vaade Jaani kiriku poolt
• 
  Detail linnavalitsuse hoonel
• 
  Elamu Pärnu maantee ja Roosikrantsi teravnurgal

Viited

1. Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk 123.