Arvo Mets

Arvo Mets (vene keeles Арво Антонович Метс; 29. aprill 1937, Tallinn – 1997, Moskva) oli eesti päritolu vene luuletaja, tõlkija, vene vabavärsi teoreetik ja praktik ning uuema vene vabavärsi rajaja.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvo Mets sündis Tallinnas. Tema ema, kes oli luterlane, oli pärit Tallinnast, õigeusklik isa Anton Mets aga Pärnumaalt. Vanemad vene keelt ei vallanud, poeg õppis selle selgeks iseseisvalt. 1960. aastal lõpetas Arvo Mets Leningradi raamatukogundusinstituudi ja töötas seejärel bibliograafina Pärnus, Tartus ja Komsomolskis Amuuri ääres.[1] Sealtpeale hakkas ta kirjutama luulet, algul eesti ja vene keeles, hiljem ainult vene keeles.[1]

1965. aastal asus ta õppima Moskvas asuvasse Maksim Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti. Instituudi lõpetamise järel jätkas ta õpinguid aspirantuuris. Väitekiri, mis käsitles vene ja eesti luule vabavärssi, jäi kaitsmata – abikaasa sõnul ebaõiglaste rünnakute tõttu.[1]

1970. aastal ilmus Tallinnas Arvo Metsa luule esikkogu "Осенние прогулки" ("Sügisesed jalutuskäigud"). See oli esimene venekeelne vabavärsiraamat vene kirjanduse uuemas ajaloos.[1] 

1972. aastal algatas Arvo Mets ajakirjas Voprossõ Literaturõ artikliga "Millest on vabavärss vaba?" poleemika, mis teadvustas vabavärsi olemasolu ja võimalusi. Ajakirjas ilmusid vabavärsi kohta põhjalikud artiklid, mille autoriteks olid tunnustatud luuletajad ja luuleteoreetikud Sergei Narovtšatov, Vladimir Buritš, Boriss Slutski, Arseni Tarkovski, Vjatšeslav Kuprijanov, David Samoilov jt.[1]

Aastatel 1975–1991 töötas Arvo Mets ajakirja Novõi Mir luuleosakonnas. Ta oli kirjandusklubi Na Taganke (vene keeles На Таганке, 'Tagankal') juhataja. Arvo Metsa luuletusi avaldati mõjukates kirjandusajakirjades. Tema eluajal ilmus temalt viis raamatut. 1973. aastast alates oli ta NSV Liidu Kirjanike Liidu ja Venemaa Kirjanike Liidu liige.

Eestis on Arvo Metsa elulugu ja loomingut uurinud Igor Kotjuh.[1]

Arvo Metsa luuletusi on tõlgitud inglise, hispaania, saksa, serbohorvaadi, hindi, poola, gruusia, ukraina ja leedu keelde. Ta ise tõlkis eesti keelest vene keelde Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Johnny B. Isotamme, Toomas Liivi, Enn Vetemaa, Mats Traadi, Aleksander Suumani luulet.

Aastal 1990 kirjutas ta:

"Эстония моя,

маленькая,

за буреломами,

за разливами рек.

Вот-вот отколется

и уплывет

вдаль."

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Sügisesed jalutuskäigud" ("Осенние прогулки") – luuletused; eessõna Sergei Narovtšatov; Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1970. 63 lk.
  • "Kaon kevadesse" ("Исчезаю в весне") – luuletused; Moskva, kirjastus Sovetski pissatel, 1973. 86 lk.
  • "Luiged Tšelnõ kohal" ("Лебеди над Челнами"; Naberežnõje Tšelnõ linna kirjandusühenduse liikmete luulekogumik. Koostajad A. Mets, A. Vassilevski, eessõna U. Hussainov); Moskva, kirjastus Izvestija, 1981. 79 lk.
  • "Tallinna kivid" ("Таллинские камни") – luuletused ja tõlked; Moskva, kirjastus Izvestija, 1989 (ilmunud autori kuludega). 30 lk.
  • "Aastaringid" ("Годовые кольца") – luuletused; Moskva, kirjastus Avtor, 1992. 43 lk. ISBN 5-85212-055-3
  • "Luuletused" ("Стихи") – Moskva: 1995. 15 lk. (Õhtud Siduri muuseumis; anne 11)
  • "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused; Moskva : VF Kirjanike Liidu Moskva organisatsioon, 1997. 92 lk. ISBN 5794900024
  • "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused, tõlked, artiklid; Moskva, 2006; sari "Vene vabavärss". 276 lk. ISBN 5-7493-1063-7

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Igor Kotjuh. Arvo Mets – eestlane, uuema vene vabavärsi rajaja Looming, 2014/10 (Vaadatud 25.07.2016)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]