Krahv Carl Gustaf Frölich, läti Karls Gustavs Frēlihs (1637 – 3. märts (14. märts) 1714 Stockholm), oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Ta oli pietistliku kirjaniku ja müstiku Eva Margareta Frölichi (1650–1692) ja kolonel Hans Frederik Frölichi (1637–1715) vend.
Sündis Gustav II Adolfi ajal Rootsi teenistusse astunud sõjaväelase Hans Kristoffer Frölichi (1602–1658) ja Elisabet von Plesseni pojana.
1676. aastal sai kolonelleitnandi auastme ja määrati Göta jõe äärse Bohuse kindluse komandandiks. 1678. aasta suvel kaitses kindlust Ulrik Frederik Gyldenløve (Taani-Norra kuningas Frederik III poeg) vägede vastu, mille järel sai koloneli auastme, määrati 1679. aastal Malmö komandandiks ja naturaliseeriti Rootsi aadliks. Aastal 1693 nimetati Västernorrlandi, Jämtlandi ja Härjedaleni asehalduriks. Pärast Karl XII valitsema asumist määrati ta 1698. aastal Hälsinge rügemendi ülemaks ning 12. märtsil 1700 Riia ja Riia kindluse kuberneriks. Samal aastal sai kindralleitnandi auastme ja vabahärra tiitli. 9. jaanuaril 1704 ülendati jalaväekindrali auastmesse ja asus teenima Riia garnisonirügemendi ülemana. 1705. aastal sai õukonnatiitli "kungligt råd" ning oli ka Tartu õuekohtu presidendi ametis.
21. juunil 1706 sai krahvitiitli ja immatrikuleeriti krahvisuguvõsana Frölich nr 49 Rootsi rüütelkonda.
Mõnedel andmetel oli Riia ehk Liivimaa kuberneri ametis[1] vahemikus 18. aprill 1702 – 17. jaanuar 1706.
Ta oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Plantina Margareta Bengtsdotter Cederbom (surn. 1690), kes oli Bengt Ragnvaldssoni ja Anneke von Kugelni tütar. Abielust sündis:
Tema teine abielu oli Beata Kristina Cronströmiga (1671–1752).
| Eelnev Erik Dahlberg |
Liivimaa kuberner 1702–1706 |
Järgnev Adam Ludwig Lewenhaupt |