Elsa Beskow, neiuna Maartman (11. veebruar 1874 Stockholmi Södermalmi linnaosa[1] – 30. juuni 1953 Djursholm Stockholmi läänis) oli üks Rootsi kuulsamaid lasteraamatuillustraatoreid.
Tema loomingu hulgas leidub palju klassikalisi muinasjutte, nagu "Muinasjutt väiksest-väiksest vanast naisest" (Sagan om den lilla lilla gumman) ja "Tädi Roheline, tädi Pruun ja tädi Lilla" (Tant Grön, tant Brun och tant Gredelin).
Beskow sündis ärimees Berndt Maartmani (1841–1889), kelle pere oli pärit Norrast Bergenist, ja õpetaja Augusta Fahlstedti (1850–1915) vanima tütrena. Tal oli neli õde ja üks vend. Kui Elsa oli viisteist aastat vana, suri laste isa Berndt. Pere kolis Elsa ema üheskoos elavate vallaliste õdede juurde, kellest sai peamine inspiratsioon tema tegelaste tädi Rohelise, tädi Pruuni, tädi Lilla ja onu Sinise loomiseks.[1]
Elsa Maartman abiellus 1897. aastal tollase jutlustaja ja sotsiaaltöötaja, hilisema teoloogiadoktori Natanael Beskowiga. Abielust sündis kuus last, kellest tuntuimad on kunstnik Bo Beskow ning geoloog ja kirjanik Gunnar Beskow.
Elsa õppis tehnikakooli (tänapäevase Konstfacki kõrgkooli eelkäija) kõrgemas kunstitööstuse osakonnas ning töötas aastatel 1894–1897 joonistamisõpetajana Stockholmis Whitlockska ühiskasvatuslikus koolis.
Läbimurre tuli 1901. aastal raamatuga "Putte seiklused mustikametsas" (Puttes äventyr i blåbärsskogen). Kokku ilmus ligikaudu nelikümmend raamatut, kus Beskow ise oli nii jutu kui ka piltide autor. Neist viimane oli "Punane buss ja roheline auto", mis ilmus aasta enne ta surma 1952. aastal. Tema stiil oli kerge, kuid tal oli terav pilk detailidele, eriti loomade ja taimede juures: see väljendus hästi neis muinasjuttudes, kus olid tegelasteks väikeseks muutunud lapsed või miniatuursed muinasjututegelased, näiteks raamatutes "Solägget", "Tomtebobarnen" või ka juba nimetatud Putte seikluste raamatus. Tema raamatute leheküljed olid sageli kaunistatud dekoratiivsete juugendstiilis raamidega.
Lisaks enda nime all välja antud raamatutele illustreeris ta ka paljude teiste autorite raamatuid (näiteks Alice Tegnéri lauluraamatud, raamatu "Ema väike Olle" (Mors lilla Olle) jne). Lisaks oli ta ka osaline Rootsi koolidele mõeldud uue lugemisõpiku "Tahad sa lugeda?" (Vill du läsa?) kujundamisel (ilmus aastatel 1935–1937 kolmes osas) ja samuti töötas ta ka koolidele mõeldud lauluraamatuga "Nüüd hakkame laulma" (Nu ska vi sjunga, 1943).
Alates 1958. aastast autasustab Rootsi raamatukogude ühendus aasta jooksul selle kõige rohkem ära teeninud lasteraamatuillustreerijat Elsa Beskowi nimelise auhinnaga.
1958. aastal ilmus Stina Hammari koostatud Elsa Beskow biograafia "Solägget – Fantasi och verklighet i Elsa Beskows konst". 2002. aastal ilmus raamatu uus väljaanne, mida oli muuhulgas täiendatud ka Elsa ja Natanael Beskowi vahelise kirjavahetusega.
1960. aastal andis Rootsi Post välja rootsi muinasjuttude teemalise postmarkide seeria, mille ühe margi motiiv pärines Beskowi raamatust "Pelle uued riided" (Pelles nya kläder).
Perekond Beskow elas Djursholmis ning alates aastast 1900 majas Villa Ekeliden, mis ehitati 1890. aastal kirjanik Viktor Rydbergi majaks.[2] Elsa ja Natanael Beskow olid noore villade linna kultuurielus silmapaistvad isikud koos helilooja Alice Tegnériga. Elsa Beskowi seotust Djursholmiga aitab meeles pidada asula keskuses olev temanimeline väljak Elsa Beskows torg, kus leidub ka teda kujutav pronkskuju.
2013. aasta 11. veebruaril tähistas Google.se kirjaniku 139. sünniaastapäeva temaatilise doodle'iga.
Tartu teatri Vanemuine suures majas esietendus 26. novembril 2004 Pjotr Tšaikovski ballett "Pähklipureja", mille libretos kasutati lisaks ka Elsa Beskowi lasteraamatut "Petteri ja Lotta jõulud" (Petters och Lottas jul). Balleti tegelaste seast leiab populaarsed Beskowi lasteraamatute tegelased: orvud Petter ja Lotta ning nende tädid Pruun, Roheline ja Lilla. Lavastus taasesietendus 2011. aasta 5. novembril Vanemuise suures majas.[5]