Euroopa Liidu kirjandusauhind on 2009. aastal asutatud kirjanduspreemia, mille eesmärk on esile tõsta Euroopa nüüdiskirjanduse rikkust ja loomejõudu, toetada kirjandusteoste levikut Euroopas ning kasvatada huvi teiste riikide kirjanduse vastu.
Kuni 2013. aastani rahastati auhinda Euroopa Liidu programmist "Kultuur", alates 2014. aastast aga uue programmi "Loov Euroopa" vahenditest. Auhinna väljaandmist korraldab Euroopa Komisjoni moodustatud konsortsium, kuhu kuuluvad Euroopa Raamatumüüjate Föderatsioon, Euroopa Kirjanike Nõukogu ja Euroopa Kirjastajate Föderatsioon.[1],[2] Konsortsium moodustab riiklikud žüriid ja korraldab auhindade üleandmise.
Igal aastal saab auhinnale kandideerida 11 või 12 riiki ning neist iga jaoks valitakse oma žürii, kes selgitab välja võitja. Kolme aastaga saavad kõik riigid kandidaatide hulgas olla. Osaleda saavad järgmised riigid:[1]
Auhinna saaja peab olema selle riigi kodanik, kes ta auhinna saamiseks üles seadis, ning ta peab olema avaldanud 2–5 raamatut. Auhinna vääriliseks tunnistatud raamat peab olema ilmunud mitte varem kui viis aastat tagasi.
Iga võitja saab auhinnaks 5000 eurot. Lisaks kutsutakse raamatute kirjastajaid üles taotlema Euroopa Liidult toetust, mille abil tõlkida võiduteosed teistesse Euroopa keeltesse.[2]
Eestist on selle auhinna võitnud Tiit Aleksejev (2010), Meelis Friedenthal (2013), Paavo Matsin (2016) ja Mudlum (2020).
2009. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta novembris.[1]
- Austria – Paulus Hochgatterer, "Die Süße des Lebens"
- Horvaatia – Mila Pavićević, "Djevojčica od leda i druge bajke"
- Prantsusmaa – Emmanuelle Pagano, "Les Adolescents troglodytes"
- Ungari – Szécsi Noémi, "Kommunista Monte Cristo"
- Iirimaa – Karen Gillece, "Longshore Drift"
- Itaalia – Daniele Del Giudice, "Orizzonte mobile"
- Leedu – Laura Sintija Cerniauskaité, "Kvėpavimas į marmurą"
- Norra – Carl Frode Tiller, "Innsirkling"
- Poola – Jacek Dukaj, "Lód"
- Portugal – Dulce Maria Cardoso, "Os Meus Sentimentos"
- Slovakkia – Pavol Rankov, "Stalo sa prvého septembra (alebo inokedy)"
- Rootsi – Helena Henschen, "I skuggan av ett brott"
2010. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta 18. novembril Brüsselis.[3]
- Belgia – Peter Terrin, "De Bewaker"
- Küpros – Myrto Azina Chronides, "To Peirama"
- Taani – Adda Djørup, "Den mindste modstand"
- Eesti – Tiit Aleksejev, "Palveränd"
- Soome – Riku Korhonen, "Lääkäriromaani"
- Saksamaa – Iris Hanika, "Das Eigentliche"
- Luksemburg – Jean Back, "Amateur"
- Rumeenia – Răzvan Rădulescu, "Teodosie cel Mic"
- Sloveenia – Nataša Kramberger, "Nebesa v robidah – roman v zgodbah"
- Hispaania – Raquel Martínez-Gómez, "Sombras de unicornio"
- Makedoonia – Goce Smilevski, "Сестрата на Зигмунд Фројд"
2011. aasta auhindade saajad kuulutati välja sama aasta 11. oktoobril Frankfurdi raamatumessil.[4]
- Bulgaaria – Kalin Terziyski, "Има ли кой да ви обича"
- Tšehhi – Tomáš Zmeškal, "Milostný dopis klínovým písmem"
- Kreeka – Kostas Hatziantoniou, "Agrigento"
- Island – Ófeigur Sigurðsson, "Jon"
- Läti – Inga Žolude, "Mierinājums Ādama kokam"
- Liechtenstein – Iren Nigg, "Man wortet sich die Orte selbst"
- Malta – Immanuel Mifsud, "Fl-Isem tal-Missier (tal-iben)"
- Montenegro – Andrej Nikolaidis, "Sin"
- Holland – Rodaan Al Galidi, "De autist en de postduif"
- Serbia – Jelena Lengold, "Vašarski Mađioničar"
- Türgi – Çiler İlhan, "Sürgün"
- Suurbritannia – Adam Foulds, "The Quickening Maze"
2012. aasta auhinnatseremoonia toimus 22. oktoobril Brüsselis.[5]
- Austria – Anna Kim, "Die gefrorene Zeit"
- Horvaatia – Lada Žigo, "Rulet"
- Prantsusmaa – Laurence Plazenet, "L'amour Seul"
- Ungari – Viktor Horváth, "Török Tükör"
- Itaalia – Emanuele Trevi, "Qualcosa di Scritto"
- Leedu – Giedra Radvilavičiūtė, "Siąnakt aš Miegosiu Prie Sienos"
- Norra – Gunstein Bakke, "Maud og Aud – Ein Roman om Trafikk"
- Poola – Piotr Paziński, "Pensjonat"
- Portugal – Afonso Cruz, "A Boneca de Kokoschka"
- Slovakkia – Jana Beňová, "Cafe Hyena – Plán odprevádzania"
- Rootsi – Sara Mannheimer, "Handlingen"
2013. aasta võitjad kuulutati välja 26. septembril, tseremoonia toimus 26. novembril.[6]
- Belgia – Isabelle Wéry, "Marilyn Désossée"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Faruk Šehić, "Knjiga o Uni"
- Küpros – Emilios Solomou, "Hμερολóγιο μιας απιστίας"
- Taani – Kristian Bang Foss, "Døden kører audi"
- Eesti – Meelis Friedenthal, "Mesilased"
- Soome – Katri Lipson, "Jäätelökauppias"
- Saksamaa – Marica Bodrožić, "Kirschholz und alte Gefühle"
- Luksemburg – Tullio Forgiarini, "Amok – Eng Lëtzebuerger Liebeschronik"
- Makedoonia – Lidija Dimkovska, "РЕЗЕРВЕН ЖИВОТ"
- Rumeenia – Ioana Pârvulescu, "Viaţa începe vineri"
- Sloveenia – Gabriela Babnik, "Sušna doba"
- Hispaania – Cristian Crusat, "Breve teoría del viaje y el desierto"
2014. aasta auhinnatseremoonia toimus 18. novembril Brüsselis.[7]
- Albaania – Ben Blushi, "Otello, Arapi i Vlorës"
- Bulgaaria – Milen Ruskov, "Възвишение"
- Tšehhi – Jan Němec, "Dějiny světla"
- Kreeka – Makis Tsitas, "Μάρτυς μου ο Θεός"
- Island – Oddný Eir, "Jarðnæði"
- Läti – Janis Jonevs, "Jelgava ‘94"
- Liechtenstein – Armin Öhri, "Die dunkle Muse – Historischer Kriminalroman"
- Malta – Pierre J. Mejlak, "Dak li l-Lejl Iħallik Tgħid"
- Montenegro – Ognjen Spahić, "Puna glava radosti"
- Holland – Marente de Moor, "De Nederlandse maagd"
- Serbia – Uglješa Šajtinac, "Sasvim skromni darovi"
- Türgi – Birgül Oğuz, "Hah"
- Suurbritannia – Evie Wyld, "All the Birds, Singing"
2015. aasta auhinnatseremoonia toimus 23. juunil Brüsselis.[8]
- Austria – Carolina Schutti, "Einmal muss ich über weiches Gras gelaufen sein"
- Horvaatia – Luka Bekavac, "Viljevo"
- Prantsusmaa – Gaëlle Josse, "Le dernier gardien d'Ellis Island"
- Ungari – Edina Szvoren, "Nincs, és ne is legyen"
- Iirimaa – Donal Ryan, "The Spinning Heart"
- Itaalia – Lorenzo Amurri, "Apnea"
- Leedu – Undinė Radzevičiūtė, "Žuvys ir drakonai"
- Norra – Ida Hegazi Høyer, "Unnskyld"
- Poola – Magdalena Parys, "Magik"
- Portugal – David Machado, "Índice Médio de Felicidade"
- Slovakkia – Svetlana Žuchová, "Obrazy zo života M."
- Rootsi – Sara Stridsberg, "Beckomberga – Ode till min familj"
2016. aasta auhinnatseremoonia toimus 31. mail Brüsselis.[9]
- Belgia – Christophe Van Gerrewey, "Op de hoogte"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Tanja Stupar-Trifunović, "Satovi u majčinoj sobi"
- Küpros – Antonis Georgiou, "Ένα αλπούμ ιστορίες"
- Taani – Bjørn Rasmussen, "Huden er det elastiske hylster der omgiver hele legemet"
- Eesti – Paavo Matsin, "Gogoli disko"
- Soome – Selja Ahava, "Taivaalta tippuvat asiat"
- Makedoonia – Nenad Joldeski, "Секој со своето езеро"
- Saksamaa – Benedict Wells, "Vom Ende der Einsamkeit"
- Luksemburg – Gast Groeber, "All Dag verstoppt en aneren"
- Rumeenia – Claudiu M. Florian, "Vârstele jocului. Strada Cetăţii"
- Sloveenia – Jasmin B. Frelih, "Na/pol"
- Hispaania – Jesús Carrasco, "La tierra que pisamos"
2017. aasta võitjad kuulutati välja 21. aprillil, auhinnatseremoonia toimus 23. mail Brüsselis.[10]
- Albaania – Rudi Erebara, "Epika e yjeve të mëngjesit"
- Bulgaaria – Ina Vultchanova, "Остров Крах"
- Tšehhi – Bianca Bellová, "Jezero"
- Kreeka – Kallia Papadaki, "Δενδρίτες"
- Island – Halldóra K. Thoroddsen, "Tvöfalt gler"
- Läti – Osvalds Zebris, "Gaiļu kalna ēnā"
- Malta – Walid Nabhan, "L-Eżodu taċ-Ċikonji"
- Montenegro – Aleksandar Bečanović, "Arcueil"
- Holland – Jamal Ouariachi, "Een Honger"
- Serbia – Darko Tuševljaković, "Jaz"
- Türgi – Sine Ergün, "Baştankara"
- Suurbritannia – Sunjeev Sahota, "The Year of the Runaways"
2019. aasta võitjad kuulutati välja 24. mail 2019.
- Austria – Laura Freudenthaler, "Geistergeschichte"
- Soome – Piia Leino, "Taivas"
- Prantsusmaa – Sophie Daull, "Au Grand Lavoir"
- Ungari – Réka Mán-Várhegyi, "Mágneshegy"
- Gruusia – Beqa Adamashvili, "ამ რომანში ყველა კვდება" (Am romanshi q’vela k’vdeba)
- Kreeka – Nikos Chryssos, "Καινούργια μέρα" (Kainoúrgia méra)
- Iirimaa – Jan Carson, "The Fire Starters"
- Itaalia – Giovanni Dozzini, "E Baboucar guidava la fila"
- Leedu – Daina Opolskaitė, "Dienų piramidės"
- Poola – Marta Dzido, "Frajda"
- Rumeenia – Tatiana Țîbuleac, "Grădina de sticlă"
- Slovakkia – Ivana Dobrakovová, "Matky a kamionisti"
- Ukraina – Haska Shyyan, "За спиною"
- Suurbritannia – Melissa Harrison, "All Among the Barley"
2020. aasta võitjad kuulutati välja 19. mail 2020.
- Belgia – Nathalie Skowronek, "La carte des regrets"
- Bosnia ja Hertsegoviina – Lana Bastašić, "Uhvati zeca"
- Eesti – Mudlum, "Poola poisid"
- Hispaania – Irene Solà, "Canto jo i la muntanya balla"
- Horvaatia – Maša Kolanović, "Poštovani kukci i druge jezive price"
- Kosovo – Shpëtim Selmani, "Liberthi i dashurise"
- Küpros – Stavros Christodoulou, "Τη μέρα που πάγωσε ο ποταμός"
- Luksemburg – Francis Kirps, "Die Mutationen"
- Montenegro – Stefan Bošković, "Ministar"
- Norra – Maria Navarro Skaranger, "Bok om sorg"
- Põhja-Makedoonia – Petar Andonovski, "Страв од варвари"
- Saksamaa – Matthias Nawrat, "Der traurige Gast"
- Taani – Asta Olivia Nordenhof, "Penge pa lommen"
2021. aasta võitjad kuulutati välja 18. mail 2021.
- Albaania – Tom Kuka, "Flama"
- Armeenia – Aram Pachyan (Արամ Պաչյան), "P/F"
- Bulgaaria – Georgi Bardarov (Георги Бърдаров), "Absolvo te"
- Tšehhi – Lucie Faulerová, "Smrtholka"
- Island – Sigrún Pálsdóttir, "Delluferðin"
- Läti – Laura Vinogradova, "Upe"
- Malta – Lara Calleja, "Kissirtu kullimkien"
- Madalmaad – Gerda Blees, "Wij zijn licht"
- Portugal – Frederico Pedreira, "A Lição do Sonâmbulo"
- Serbia – Dejan Tiago Stanković, "Zamalek"
- Sloveenia – Anja Mugerli, "Čebelja družina"
- Rootsi – Maxim Grigoriev, "Europa"
- Tuneesia – Amine Al Ghozzi, "(أمين الغزي), زندالي ليلة 14 جانفي 2011 (zindali laylat 14 janfi 2011)"