Fred Oelßner

Fred Oelßner (vasakul) 1951. aastal

Fred Oelßner (27. veebruar 1903 Leipzig – 7. november 1977 Ida-Berliin) oli saksa majandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane.

Fred Oelßneri isa oli kommunistlik poliitik Alfred Oelßner (1879–1962).^[1] Põhikooli lõpetamise järel õppis Fred Oelßner aastatel 1917–1919 kaupmeheks ja möldriks, kuid oli sunnitud poliitilistel põhjustel ametiõppimise pooleli jätma.

Juba 1917. aastal hakkas Fred Oelßner huvi tundma marksismi vastu. 1919. aastal astus ta Saksamaa Sõltumatusse Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ja 1920. aastal Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Ta oli kommunistliku noorsooühingu juht Halle/Merseburgi piirkonnas ja Saksamaa Kommunistliku Partei Keskkomitee kaastöötaja. Kuni 1926. aastani töötas ta mitmete kommunistlike ajalehtede toimetuses. 1923. aastal mõisteti ta kommunistliku tegevuse ees aastaks vangi. 1926–1932 õppis ta Moskvas ühiskonnateadusi (poliitökonoomiat). Saksamaale tagasipöördumise järel tegutses ta kuni 1933. aasta lõpuni illegaalse Keskkomitee töötajana. Seejärel põgenes ta välismaale ja töötas Kominterni heaks Tšehhoslovakkia ja Prantsusmaal. 1935. aastal pöördus Oelßner Nõukogude Liitu tagasi.^[2]

1935–1936 töötas ta Rahvusvahelises Lenini Koolis ja J. Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis dotsendina. Ideoloogilistel põhjustel vabastati ta dotsendiametist ja 1936–1938 elatus ta tõlketöödest ja kirjanduslikust tegevusest. 1938–1941 töötas ta Moskvas ühes paberivabrikus plaaniosakonna juhatajana. 1940. aastal sai ta Nõukogude Liidu kodakondsuse. 1941–1944 töötas ta Moskva Raadios toimetajana, seejärel oli õpetaja parteikoolis.

1945. aasta mais pöördus Fred Oelßner Anton Ackermanni grupi koosseisus Saksamaale tagasi. 1946–1949 oli ta Saksamaa Kommunistliku Partei/Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei parteihariduse, kultuuri ja kasvatustöö osakonna juhataja. Alates 1947. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Eestseisuse/Keskkomitee liige. Alates 1949. aastast oli ta Ajutuse Rahvakoja ja 1950. aastast Rahvakoja liige.^[3]

1950. aastal sai Fred Oelßner Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmeks.^[4] Alates 1955. aastast oli ta üks Saksa DV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjatest.^[5] 1950–1956 töötas ta ajakirja Einheit peatoimetajana, seejärel oli SSÜP Keskkomitee juures asuva Ühiskonnateaduste Akadeemia professor.

1958. aasta veebruaris lasti Oelßner seoses Karl Schirdewani ja Ernst Wollweberi afääriga oportunistlikus tegevuses süüdistatuna kõigist ametitest lahti.^[6] 1959. aastal kirjutas ta kahetsusartikli "Oportunism ja poliitiline pimedus". 1958–1969 töötas ta Saksa DV Teaduste Akadeemia Majandusteaduste Instituudi direktorina. 1968. aastal valiti ta Berliini Humboldti Ülikooli audoktoriks.^[7]

Viited

1. http://www.bundesstiftung-aufarbeitung.de/wer-war-wer-in-der-ddr-%2363%3B-1424.html?ID=2557
2. https://www.munzinger.de/search/portrait/Fred+Oelssner/0/5615.html
3. http://www.bundesstiftung-aufarbeitung.de/wer-war-wer-in-der-ddr-%2363%3B-1424.html?ID=2558
4. https://www.bundesarchiv.de/sed-fdgb-netzwerk/html/gremien.html?mode=SED&cat=25
5. http://www.trend.infopartisan.net/trd0406/t060406.html
6. http://www.uni-magdeburg.de/uniarchiv/chronik/jahre_ddr/1958/02.htm
7. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2016. Vaadatud 11. juuli 2016.