Hando Runnel

Hando Runnel Tartu Kirjanike Majas 21. märtsil 2002 kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatutega

Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres)^[1] on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Elulugu

Hando Runnel omandas hariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis^[1], keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.

Runnel töötas Loomingu toimetuse publitsistikaosakonnas aastail 1966–1971. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1992–1993 oli Runnel esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, ta oli üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastajatest 1991. aastal ning aastatel 2004–2008 Tartu Ülikooli kuratooriumi kahe järjestikuse koosseisu liige. Aastal 1992 asutas ta kirjastuse Ilmamaa. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Runnel on sarja Eesti mõttelugu käivitaja ja peatoimetaja aastast 1995, samuti sarja kümnete köidete koostaja ja saatesõnastaja. Alates 1995. aastast on ilmunud 172 mahukat köidet väärtuslikumast osast eesti mõttevarast läbi aegade.^[2]

Hando Runnel on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1969. aastast ning valitud korduvalt selle juhatusse. Aastail 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi ja 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna üks asutajatest 2003. aastal ning auhinnakomisjoni pikaajaline liige. Ta on osalenud ülikooli juures tegutseva Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumikomisjoni töös.^[2]

5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal^[3]. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Teosed

• "Maa lapsed" (1965)
• "Laulud tüdrukuga" (1967)
• "Avalikud laulud" (1970)
• "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
• "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
• "Mõru ning mööduja" (1976)
• "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
• "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
• "Punaste õhtute purpur" (1982)
• "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
• "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
• "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
• "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
• "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988)
• "Aja lugu" (laulukava, 1988)
• "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
• "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
• "Oli kevad, oli suvi" (1992)
• "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
• "Üle Alpide" (1997)
• "Haruldused" (1998)
• "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
• "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
• "Mõistatused" (2000)
• "Omad" (2002)
• "Õpetussõnad" (2003)
• "Maakoore pehmenemine" (2003)
• "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures suurima läbimüügiga eesti ilukirjandusteos^[4].
• "Sinamu" (2005)
• "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
• "Armukahi" (2008)
• "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008)
• "Videvik" (2009)
• "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786
• "Maakoore pehmenemine" (2013)
• "Hingedeaeg: mõtted ja märkmed" (2016)
• "Mõru ning mööduja" kordustrükk (2023)^[5]

Koostatud kogumikke

• "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik)
• "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik"
• "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits"
• "Minu elu. Konstantin Päts"

Tunnustus

• 1966 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Maa lapsed")
• 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Mõ­telda on mõnus")
• 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1989 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Laulud eestiaegsetele meestele")
• 1989 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele", "Mõõk ja Peegel")
• 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele")
• 1993 Henrik Visnapuu preemia
• 1993 Juhan Liivi luuleauhind ("Nii palju")
• 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[6]
• 2000 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Mõistatused")
• 2002 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2004 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Suureks saamine", kunstnik Jüri Arrak)
• 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk^[7]
• 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind^[8]
• 2007 Gustav Suitsu luulepreemia ("Viru veri ei värise")
• 2008 Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2013 Tartu Ülikooli medal^[9]
• 2017 Iseseisvuse taastamise tänukivi
• 2019 Rahvusmõtte auhind^[10][11]
• 2022 Aino Järvesoo Mälestusfondi elutööauhind
• 2023 Arnold ja Heli Susi nimeline Sõnajulguse missioonipreemia^[12]
• 2023 Juhan Liivi luuleauhind (luuletus “Küünlapäeval”)
• 2024 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (järjepideva ja mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ning kindlustamisse luuletajana ja kirjanduselu korraldajana).

Isiklikku

Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija Klaus-Eduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Tema vennapoeg on bioloog Veljo Runnel. Hando Runnel on abielus luuletaja Katre Ligiga.

Viited

1. "Võrumaa keskraamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2010. Vaadatud 29. august 2010.
2. Akadeemik Hando Runnel 85. akadeemia.ee
3. http://uudised.err.ee/index.php?06267533
4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 348
5. Kuningas, Rasmus, toim (23. november 2023). "Hando Runnel: uue põlvkonna inimesed ei suuda kanda neid tundeid, mis meile maailmavalu sünnitasid". ERR. Vaadatud 24. novembril 2023.
6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
7. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
8. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 370
9. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
10. "Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Hando Runnel" ERR, 1. detsember 2019
11. "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
12. "Hando Runnel pälvis Justiitsministeeriumilt Sõnajulguse missioonipreemia" Justiitsministeerium, 08. veebruar 2023

Kirjandus

• "Hando Runnel: kirjandusnimestik". Koostanud Anu Kehman, eessõna: Reet Krusten. Eesti NSV Kultuuriministeerium ja Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu, Tallinn 1984, 94 lk
• "Hando Runnel: bibliograafia 1963–2008". Koostanud Sirje Tammoja. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2008, 320 lk; ISBN 9789985874240
• "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 ISBN 9985-60-664-7
• "Nii nagu taevas ja maa. 60 aastat Hando Runneli loomingut". Koostanud Mart Jagomägi. Ilmamaa 2023, 376 lk; ISBN 9789985775936

Välislingid

• Indrek Särg "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi" Eesti Päevaleht, 30. oktoober 1996
• Ene Mihkelson. "Mis juhtus aastal 1981?" (H. Runneli reageeringust Kivisildniku tekstile "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist") - Postimees, 8. juuli 1996
• Teet Korsten "Hando Runnel: "Praegu on rumalate inimeste esiletükkimise aeg"" Põhjarannik, 20. märts 2007
• Intervjuu Urmas Vadile, Vikerraadio, Inemise Sisu, 24. veebruar 2008
• Maarja Vaino "Runneli monoloogid" Eesti Päevaleht, 22. november 2008
• Hando Runnel "Kui ausad suud sulguvad" Maaleht, 31. detsember 2008
• Rainer Kerge, Hando Runnel: ellujäämine on kogu aeg tähtis Õhtuleht, 23. november 2013
• Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Hando Runnel Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
• Janika Kronberg. Mõnest muust ja luulest ka. Looming, jaanuar 2024.