Juhan Parts

Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ametiaeg 4. aprill 2007 – 26. märts 2014
Eelnev	Edgar Savisaar
Järgnev	Urve Palo
Eesti peaminister
Ametiaeg 2003–2005
Eelnev	Siim Kallas
Järgnev	Andrus Ansip
Isikuandmed
Sünniaeg	27. august 1966 (58-aastane) Tallinn
Erakond	Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica Isamaa ja Res Publica Liit
Alma mater	Tartu Ülikool

Juhan Parts (sündinud 27. augustil 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti peaminister aastatel 2003–2005.

Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 Andrus Ansipi kolmandas valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli samas ametis ka Andrus Ansipi teises valitsuses.

Parts oli partei Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica esimees.

10. oktoobril 2016 otsustas Eesti valitsus esitada Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

14. detsembril 2016 andis Euroopa Parlament Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamisele heakskiidu.^[1] Ametivande Kontrollikoja liikmena andis Parts 15. märtsil 2017. Tema ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes 31. detsembril 2022.

Poliitiline tegevus

1998. aastast riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises.

Partsi ametiaeg riigikontrolörina oleks kestnud 2003. aasta augustini, kuid 8. augustil 2002 esitas ta president Arnold Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica liikmena poliitikasse. Partei esimesel korralisel kongressil 24. augustil valiti ta partei esimeheks. Kõik teised kandidaadid taandasid end.

Juhan Parts 2003. aastal Oslos Põhjamaade Nõukogu istungil

Juhan Partsi valitsus

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus Res Publica Eesti Keskerakonna järel teise häälte arvu ning alustas läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliiduga. 27. märtsil allkirjastasid kolme erakonna juhid koalitsioonilepingu. 1. aprillil 2003 keeldus Keskerakonna juht Edgar Savisaar president Arnold Rüütli ettepanekust valitsust moodustada ning 2. aprillil tegi president selle ettepaneku Juhan Partsile. 7. aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks kabineti nimekirja ning 10. aprillil andsid Juhan Parts ja teised valitsuse liikmed ametivande. Koalitsioonil oli Riigikogus 60 kohta. Ministrikohtadest sai Reformierakond 5, Res Publica 4 ja Rahvaliit 4.

Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mail 2004).

Diskussiooni ühiskonnas tekitas Saksa sõjaväes sõdinud eestlastele püstitatud ausamba eemaldamine 2. septembril 2004. aastal Lihula kalmistult, mis toimus tema korraldusel. Asjaolu, et see toimus öösel ning politsei kasutas ausammast kaitsma tulnud rahva vastu jõudu, põhjustas paljudes eestlastes pahameelt ning mõjus halvasti nii Partsi kui ka Res Publica populaarsusele.

Esinemisi ja seisukohavõtte

Juhan Parts Arvamusfestivalil (2014)

2011. aasta Riigikogu valimiste eel pälvis kriitikat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud infovoldik, milles olid ka Partsi pilt ja nimi. Voldik oli osa Kredexi kampaaniast, mis tutvustas korterelamute rekonstrueerimistoetust^[2]. "Kahtlemata on korteriomanikele rekonstrueerimiseks mõeldud toetuste tutvustamine vajalik, kuid antud juhul oli tegemist pigem minister Juhan Partsi nime ja pildiga valijatele saadetud valimisreklaamiga," iseloomustas seda arupärimises riigikontrolör Mihkel Oviirile Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.^[3] Kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp kritiseeris hea valimistava rikkumist voldikus: "Praegu võib öelda, et seda infot ei olnud vaja nii laiale ringile saata ning ministri nimi ja pilt ei lisanud sisulist väärtust."^[4] Veel karmimalt väljendus politoloog Mari-Liis Jakobson: "Kui eetikapiirid rangelt paika panna, siis ministri, üldse ühegi poliitiku pildi kasutamine rakenduspoliitikat tutvustavas voldikus on ikkagi taunimist väärt."^[2] Parts ise väitis, et hea meelega ei näinuks ta voldikus oma pilti, ent keegi pidi valimistest hoolimata siiski inimeste poole pöörduma: "Informatsioon peab inimestele kohale jõudma, see peab olema mingi persooni poolt kantud. Me ei saa sinna ju panna mingit möldrit või ametnikku."^[2]

Andrus Ansipi kolmanda valitsuse majandusministrina seisab Parts vastu Eesti hasartmängukorraldajate liidu ja sotsiaalministeeriumi soovile kaotada kasiinoreeglites seni reisilaevadele tehtud erandid. (Laevadel ei pea mänguautomaadid paiknema ühes, eraldi sissepääsuga ruumis, nende arv pole piiratud ning firma ei pea kontrollima mängijate vanust ega kuulumist kasiinokeelu nimekirja.) "Sellega seataks Eesti laevaoperaatorid põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes näiteks Soome ja Rootsi laevaoperaatoritega," põhjendas Parts oma arvamust. Selle asemel toetas ta Tallinki ja sellega seotud firmade seisukohta, mille järgi võiks jätta regulatsiooni muutmata, kui aga soovitakse reeglid maismaal ja merel ühtlustada, siis pigem laiendada seni merel lubatud erisusi ka maismaale. Partsi avaldus pälvis kriitikat hasartmängusõltlaste nõustamiskeskuselt, rahandusminister Jürgen Ligilt ja Eesti hasartmängukorraldajate liidult, kuna nii võiks mänguautomaate paigutada ka poodidesse ja baaridesse. "Antud juhul on kaheldav, kas saadav tulu korvaks hasartmänguvõimaluste lisandumisega tekkida võiva sotsiaalse kahju, isegi kui järgitakse vastutustundliku mängimise põhimõtteid, kehtestades täiendavaid piiranguid," kinnitas Ligi.^[5]

Haridus

Juhan Parts on lõpetanud Tallinna 1. Keskkooli 1984 ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele) 1991.

Töökohad

• 1992–1998 Justiitsministeeriumi asekantsler
• 1998–2002 Eesti Vabariigi riigikontrolör
• 2002–2005 partei Res Publica esimees
• 10. aprill 2003 – 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) – Eesti Vabariigi peaminister

Parts valiti 2007. aastal XI Riigikokku 2975 häälega^[6]. 5. aprillist 2007 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Samal ametikohal jätkas ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses pärast XII Riigikogu valimisi 2011. aastal, kus ta sai 6611 häält^[6].

Isiklikku

Juhan Parts valdab eesti, inglise ja vene keelt.

Ta on mänginud jalgpalli FC Toompea ridades. Ta mängib tennist ning sõidab jalgrattaga.^[7]

2003. aastast on Juhan Partsi elukaaslane vandeadvokaat Daisy Tauk.^[8] Neil on kaks last: 2010. aasta alguses sündinud poeg, vanaonu järgi nime saanud Karl Juhan ja 8. augustil 2011 sündinud poeg Artur Jakob.^[9]

Tal on poeg Toomas Hendrik ja tütar Pille Riin.^[10]

Juhan Partsi vanavanaonud olid Vabadussõja väejuht Karl Parts, Riigikohtu esimees Kaarel Parts ja praost Jakob Aunver.^[11] Tema vend on füüsik Ülo Parts.

Tunnustus

• 2003 – Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique Ordeni suurrist
• 2004 – Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist
• 2005 – Endiste Metsavendade Liidu aumedal
• 2008 – Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2010 – Keskkonnakirves
• 2011 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
• 2011 – Keskkonnakirves
• 2012 – Maksumaksja vaenlane
• 2012 – Kolme Tähe II klassi orden

Kriitika

• 2010 – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teenis sel aastal Keskkonnakirve nimetuse ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus.
• 2011 – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sai Keskkonnakirve endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega.

Vaata ka

• Juhan Partsi valitsus

Viited

1. "Europarlament toetas Partsi nimetamist Euroopa kontrollikoja liikmeks". ERR.ee, 14. detsember 2016
2. "Riik saatis tallinlastele Partsi infovoldiku", EPL, 26. jaanuar 2011
3. "Simson: Parts teeb maksumaksja rahaga valimisreklaami", Eesti Keskerakonna fraktsiooni pressiteade, 26.01.2011
4. "Agu Uudelepp: Partsi pilt remondivoldikul riivab head valimistava", ERR, 25.01.2011
5. Tuuli Jõesaar "Mänguautomaadid hiilivad tagasi", EPL, 21. juuni 2011
6. "Ministritest oli suurim võitja Parts ja kaotaja Jänes", Postimees, 07.03.2011
7. Raul Ranne, Juhan Parts: olen valmis oma varasemaid otsuseid tundide kaupa selgitama ja kaitsma, LP, 4. detsember 2015
8. Stella K. Wadowsky "Juhan Parts ja Daisy Tauk saavad teise lapse" Delfi, 2. märts 2011 (vaadatud 8. augustil 2011)
9. "Juhan Partsi perre sündis poiss" Delfi, 8. august 2011 (vaadatud 8. augustil 2011)
10. "Uus uhke kosilane". 5. märts 2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007.
11. Juhan Parts saates "Kukul külas", 1. mai 2005, 1. osa, 2. osa

Välislingid

• Lühitutvustus Riigikogu lehel
• Juhan Parts saates "Kukul külas", 1. mai 2005, 1. osa, 2. osa
• Tarmo Vahter. Krister Kivi. "Juhan Parts – enesekindel mees" Eesti Ekspress, 13. november 2009
• Peeter Olesk "Juhan Parts lähedalt, poseerimata" Postimees, 10. juuli 2013
• "Loe, millised skandaalid on seotud majandusminister Juhan Partsiga" Ärileht, 22. jaanuar 2014
• Täispikk intervjuu: Juhan Parts võrdleb enda ümber toimuvat infosõjaga, Pealtnägija, 10. oktoober 2016
• "Parts: tahan saada paremaks inimeseks" ERR, 28. jaanuar 2023
• "Parts Isamaast: 5-protsendise toetusega ei saa võtta vastutust eestluse eest" ERR, 9. märts 2023

Eelnev Hindrek Meri	riigikontrolör 1998–2002	Järgnev Mihkel Oviir
Eelnev Siim Kallas	Eesti peaminister 2003–2005	Järgnev Andrus Ansip
Eelnev Edgar Savisaar	Majandus- ja kommunikatsiooniminister 2007–2014	Järgnev Urve Palo Anne Sulling