Karl Radek
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 Karl Radek pilt "Suures nõukogude entsüklopeedias", 1930 | |
| Sünniaeg | 31. oktoober 1885 |
|---|---|
| Sünnikoht | Lemberg, Austria-Ungari |
| Surmaaeg | 19. mai 1939 |
| Erakond |
Poola Sotsialistlik Partei VSDTP VSDT(b)P VK(b)P |
| Amet |
VK(b)P KK liige Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee sekretär ja Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige |
Karl Radek (sünnijärgne nimi Karol Sobelsohn; 31. oktoober 1885 Lemberg, Austria-Ungari – 19. mai 1939 Verhneuralsk, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu poliitik ning rahvusvahelise sotsialistliku ja kommunistliku liikumise tegelane. Rahvuselt juut.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Karol Sobelsohn sündis Austria-Ungari keisririigi koosseisu kuulunud Lembergi (tänapäeva Lvivi) linnas õpetajate perekonnas, 5-aastaselt kaotas isa ning oli ema kasvatada. Alustas varakult poliitilist tegevus, mille tõttu heideti ta gümnaasiumist välja, kuid ta sooritas gümnaasiumieksamid 1902. aastal eksternina. Lõpetas ka Krakówi ülikooli ajalooteaduskonna ja õppis samuti Berni ja Leipzigi ülikoolides.
1902. aastal astus ta Poola Sotsialistlikku Parteisse, 1903. aastal Venemaa SDTP-sse, 1904. aastast Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatialiikumisse.
1903–1917 tegi kaastööd mitmele Poola, Saksamaa, Venemaa ja Šveitsi kommunistlike ajakirjandusväljaandele. Võttis 1905. aasta revolutsioonist Poolas Varssavis.
Alates 1908. aastast osales Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei vasakpoolse tiiva tegevuses, kuni Rosa Luxemburgiga kujunenud võimuvõitluse tulemusena heideti SDP parteist välja.
Pärast Esimese maailmasõja algust tegutses Radek koos Venemaa sotsiaaldemokraatide vasakpoolse tiiva bolševikega, olles pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni VSDTP Välismaa esinduse liige Stockholmis. Karl Radek organiseeris koos Jakob Ganetski / Jakob Fürstenbergiga välismaal väljaantavate bolševistlike propagandistlike ajakirjandusväljannete Pravda ja Vestnik Russkoi Revolutsi («Вестник Русской революции») toimetamist ja levitamist.
Radek oli vahendaja Saksamaa keisririigi Kindralstaabi poolt Šveitsis ja Euroopas emigratsioonis olevate bolševike vahel ning osales 1917. aasta kevadel nn plommitud vagunites aktiivsemate Venemaa keisrivõimu vastaste bolševike saatmisel läbi Saksamaa, Rootsi ja Soome Venemaale Petrogradi.
1917. aasta novembris, pärast bolševike riigipööret Petrogradis, määrati Radek nõukogude kõrgeima riigiorgani Ülevenemaalise Nõukogude Kesktäitevkomitee välissuhete osakonna juhatajaks.
1917. aasta detsembris osales ta Saksamaa keisririigi ja teiste Nelikiidu esindajatega peetavatele Brest-Litovski rahulepingu esmastel läbirääkimistel, kuid oli vastu esmastel tingimustel (suurte endise keisririigi territooriumite loovutamise ja majanduskompensatsioonide hinnaga sõlmitava) rahuga.
Saksamaa revolutsiooni juhina 1918. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1918. aasta Novembrirevolutsiooni Saksamaal suunati Karl Radek VK(b)P KK ja Kominterni poolt illegaalselt Saksamaale, kus ta osales saksa kommunistide organiseerimisel ning kommunistliku ülestõusu ettevalmistamisel. Veebruaris 1919 Radek aga vahistati Saksamaa võimude poolt ning teda hoiti kinni Berliinis Moabiti vanglas. 1920. aasta jaanuaris vahetati K. Radek Nõukogude Venemaa võimude poolt välja Venemaal vahistatud ja nõukogude kirikuvastase poliitikale vastutegevuse eest surma mõistetud Venemaa Rooma-katoliku kiriku metropoliidi Eduard von der Roppi vastu.
K. Radek osales Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel toimunud Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimise läbirääkimistel.
1920. aastal valiti Radek Vladimir Lenini ettepanekul VK(b)P KK liikmeks, olles samaaegselt ka Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee sekretär ja Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige.
1922. aasta detsembris esindas Karl Radek Nõukogude Venemaad Haagis toimunud rahvusvahelisel kongressil, juhendas ka idamaade ja aasia kommunistide väljaõppega tegeleva Sun Yatseni nimelist Kommunistlikku ülikooli.
Saksamaa revolutsiooni juhina 1923. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]1923. aastal suunati Karl Radek VK(b)P KK ja Kominterni poolt uuesti ette valmistama revolutsiooni Saksamaal, kuid pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist süüdistati selles parteijuhtkonna poolt Radekit ning ta arvati välja Kominterni Täitevkomiteest ja VK(b)P KK-st.
Langus ja asumisele saatmine
[muuda | muuda lähteteksti]1923. aastal alanud Jossif Stalini ja Lev Trotski vahelises võimuvõitluses liidrirolli pärast Venemaa Kommunistlikus Parteis valis Radek Trotski toetamise ning Trotski poolt juhitava opositsiooni kaotuse järel 1927. aastal heideti ka Radek VK(b)P-st välja ja saadeti OGPU Kolleegiumi otsusega poolt neljaks aastaks administratiivasumisele Siberisse. Trotski ise saadeti asumisele Kesk-Aasiasse ning 1929. saadeti NSV Liidust välja.
Asumisel Siberis muutis Radek oma poliitilisi veendumusi ning asus avalikult toetama Jossif Stalini võimu ja juhtimist ning tegi sellekohaseid avaldusi ajakirjanduses, 1929. aasta mais lubati tal naasta asumiselt Moskvasse. Ehkki Radek lõi avalikult lahku Trotskist, saatis Türgis Konstantinoopolis viibiv Trotski talle läbi OGPU Pärsia residendi Jakov Blumkini kirja, mille eest aga Blumkin vahistati süüdistatuna trotskismis ning hukati, olles esimene bolševik, kes hukati trotskismisüüdistusega.
Radek aga, olles muutunud lõplikuks Stalini ainuvõimu pooldajaks, jätkas oma avalikku patukahetsust ning avaldas 1929. aasta suvel koos endiste Trotski toetajate Jevgeni Preobraženski (endine VK(b)P KK sekretär) ja Ivars Smilgaga (endine VK(b)P KK liige). Patukahetsuse ja trotskismi osava ning avaliku hukkamõistu tulemusena taastati 1930. aastal VKP liikmesus. Pärast KP liikmeseisundi taastamist jätkas Radek osava kirjamehena kirjandusteoste loomist ning koostas hinnatud ülevaateid rahvusvahelisest poliitilisest olukorrast ning kommunistlikust liikumisest, maailma mastaabis ning revolutsioonidest Saksamaal, kuid vastavuses Stalini poolt määratud partei põhiliini põhimõtetele ning rõhutades Jossif Stalini juhtivat osa maailmarevolutsioonis ja 1917. aasta revolutsioonides.
1936. aastal alanud Stalini poliitiliste vastaste suhtes alanud poliitiliste protsesside alguses, kui nn Nõukogudevastase trotskistlik-zinovjevliku keskuse süüasjas mõisteti süüdi endised Kominterni ja VKP KK juhid Georgi Zinovjev ja Lev Kamenev, avaldas 21. augustil juhtivas kommunistlikus ajalehes Izvestija artikli, milles õigustas süüdimõistmist ning nõudis nende mahalaskmist.
Karl Radek vahistati 16. septembril 1936 ning teda süüdistati osalemises "Paralleelses nõukogudevastases trotskistliku keskuse" tegevuses, mille eesmärk oli kukutada nõukogude valitsus. 1937. aasta alguses toimunud 17 kohtualusega kohtuistungil tunnistas Radek ennast süüdi kõigis süüdistuses ning süüdistas ka kõiki teisi kaaskohtualuseid, mille eest talle mõisteti mitte surmanuhtlus nagu enamusele (13) kohtualustele, vaid 10 aastat vanglat, mida ta kandis Verhneuralski poliitisolaatoris.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Vaatamata enda rõõnamisele kohtus püüdis Radek kinnipidamiskohas kaasvangidele selgitada oma süüdimõistmise asjaolusid. Tema kinnipidamiskohas viibimise ja käitumise kohta koostati poliitisolaatori operatiiv-tšeksitliku jaoskonna poolt pidevalt ülevaateid, mis suunati läbi Moskvas asuva NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. salajas-poliitilise osakonna, tutvumiseks Jossif Stalinile. 1939. aasta mais, eeldatavalt Stalini korraldusel, anti 19. mail läbi Beria-Kobulov edasi korraldus, mille alusel viis 2. osakonna operatiivtöötaja Pjotr Kubatkin läbi Radeki likvideerimise operatsiooni. Tasuks operatsiooni eduka läbiviimise eest määrati Kubatkin, kes oli senini olnud lihtne 2. osakonna töötaja – NSV Liidu SARKi Moskva oblastivalitsuse ülemaks.
Radek tapeti teisel katsel kinnipidamiskambris, kasutades selleks Kubatkini poolt samasse vanglasse toodud ametialaste kuritegude eest süüdi mõistetud SARKi Tšetšeeni-Inguši ANSV Siseasjade Valitsuse endist töötajat[1]. Kaks päeva hiljem tapeti ka Grigori Sokolnikov, kelle tapmise organiseerija Šarok edutati Kasahstani NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitjaks[2][3].
Karl Radek rehabiliteeriti 1988. aastal NSV Liidu Ülemkohtu pleenumil, kus tunnistati kehtetuks Karl Radeki, Grigori Sokolnikovi ja Juri Pjatakovi suhtes esitatud süüdistused nn paralleelses nõukogudevastases trotskistlikus keskuses osalemise kohta ning ka süüdistused spionaažis, terrorismis ja diversioonitegevuses.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ УЖ ЛУЧШЕ БЫТЬ ХВОСТОМ У ЛЬВА... Иосиф ТЕЛЬМАН, кандидат исторических наук, Нешер
- ↑ ИЗ СПРАВКИ ПРЕДСЕДАТЕЛЯ КГБ ПРИ СМ СССР И.А. СЕРОВА В ЦК КПСС ПО ДЕЛУ «АНТИСОВЕТСКОГО ТРОЦКИСТСКОГО ЦЕНТРА» ОБ ОБСТОЯТЕЛЬСТВАХ УБИЙСТВА Г.Я. СОКОЛЬНИКОВА И К.Б. РАДЕКА. № 1621-c 29 июня 1956 г.
- ↑ Никита Петров, Сталинский заказ. Как убивали Сокольникова и Радека, www.novayagazeta.ru, 05.06.2008