Kongo nõgu

Kongo nõgu on Aafrika ekvaatoripiirkonnas paiknev väga suur tasandiku nõgu, mille valdava osa moodustab Kongo jõe valgla.

Nimi

Nõgu on saanud on koos Kongo jõega saanud nime Kongo kuningriigi järgi.

Asend ja suurus

Kongo nõgu paikneb Aafrika keskmes Kesk-Aafrika lõunaosas peamiselt Kongo DV ja Kongo Vabariigi territooriumil. Selle harud ulatuvad Kesk-Aafrika Vabariiki, Kameruni, Ekvatoriaal-Guineasse, Gaboni, Angolasse ja Sambiasse.

Nõo läbimõõt on nii lõuna-põhja kui ka ida-lääne suunas umbes 1000 km. Pindala on umbes 1 000 000 km².

Nõgu ümbritsevad astmelised lavamaad ja kiltmaad.

Läänes, loodes ja põhjas läheb Kongo nõgu üle mägismaadeks, mis osalt kuuluvad Põhja-Ekvatoriaalkünnisesse ehk Asande künnisesse, mis ida pool laskub Ida-Aafrika rifti. Nii piirneb see Uganda, Ruanda, Burundi ja Tansaaniaga ning Ruwenzori mäestikuga, kus asub Kongo DV ja Uganda kõrgeim tipp (5109 m).

Kagus ulatub Kongo jõe valgla üle Mitumba mägede Muchinga mägedeni Sambias. Lõunas ulatub see kuni 1500 m kõrguse Lunda lavamaani ja Bié platooni Angolas. Edelas läheb Kongo nõgu Atlandi ookeani rannikul Kongo jõe suudmealal üle kitsaks, aga veerikkaks Zaire tasandikuks. Kongo nõo tuuma lääneosa laskub Alam-Guinea kõrgustikuni (Alam-Guinea künniseni), mida ületades jõgi langeb Zaire tasandikule.

Pinnamood

Nõgu on kausikujuline. Selle kese on umbes 300–400 m kõrgusel.

Nõgu on struktureeritud lademetega. Kõige madalama (300–400 m) ja noorema (holotseeni) lademe moodustavad arvukate jõgede laiad, enamasti soostunud lammorud, mis nõo keskmes liituvad üheks tasaseks perioodiliselt üleujutatavaks alluviaaltasandikuks. Kõrgemal on mitu tasandit antropogeenseid terrasse ja pliotseenantropogeenseid terrassikujulisi lavamaid, mis tõusevad ääristavate kiltmaadeni, mille kõrgus on üle 500 m põhjas ning üle 1000 m lõunas ja idas.

Geoloogiline ehitus

Nõgu vastab ülem-eelkambriumis kujunenud Aafrika platvormi sünekliisile (Kongo sünekliisile). Platvormi kristalse vundamendi maa-alune (500–1000 m sügavune) jagab sünekliisi põhja- ja lõunalohuks, mille keskmetes ulatub vundament üle 3000 m sügavusele. Sünekliis on täidetud paksu Neoproterosoikumi, Ülem-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimite kihiga, mida katavad suhtelised õhukesed Kainosoikumi settekivimid.

Kliima

Kuukeskmised temperatuurid on 23–25 kuni 26–27 °С, aasta keskmine sademete hulk on 1500–2000 mm ja rohkem.

NASA uuringud, näiteks LIS, on näidanud, et Kongo nõos, eriti Kesk-Aafrika künnisest läänes, on suurim äikese sagedus maailmas.

Veestik

Peaaegu kogu alalt viib vett ära suur ja veerohke Kongo jõgi (vooluhulk suudmes 42 000 m³/s). Ainult Atlandi ookeani rannikul Kameruni ja Angola vahel suubuvad väiksemad jõed otse ookeani.

Määrav on Kongo jõe jõestik.

Pinnamoe kuju tingib Kongo jõe valgla puukujulisuse. Jõe pikale kaarele suubuvad kiirtena väikesed ja suured lisajõed. Nende seas on Lomami jõgi, Tshuapa jõgi, Oubangui jõgi ja Kasai jõgi.

Nõos on ka palju järvi ja soid.

Metsad

Kongo nõgu iseloomustavad tihedad ja igihaljad troopilised vihmametsad, kus puud kohati kasvavad üle 50 m kõrguseks. Seal paikneb umbes veerand maailma troopilistest vihmametsadest. Ta sisaldab Amazonase nõo vihmametsa järel suuruselt teist katkematut troopilise ürgmetsa ala.

Et puidueksport on Kesk-Aafrika majanduse tähtis haru, on üle 80% vihmametsadest minetanud ürgmetsa (ürglooduse) seisundi; need on hävitatud või häiritud (sekundaarne mets). Metsatustumise aastane ulatus Kongo nõos, kus umbes pool vihmametsast on raieks vabaks antud, kuni 15 000 km². Ebaseadusliku raie tõttu võib see arv olla veel suurem. Samamoodi nagu teistel vihmametsaaladel on ka Aafrikas peale ebaseadusliku metsaraide aktuaalsed ka valed metsatööd (näiteks ale ilma järgneva taasmetsastamiseta, seadusetus ja korruptsioon. Põliselanikud ja keskkonnakaitsjad võitlevad nende meetoditega ja sellega seotud inimõiguste rikkumistega, aga nende häält võetakse vähe kuulda.

Loomastik

Kongo nõo vihmamets on Aafrika loomastiku jaoks eriti tähtis ala, kus leidub tuhandeid loomaliike.