Ljudmila Aleksejeva
Ljudmila Mihhailovna Aleksejeva (vene keeles Людмила Михайловна Алексеева; 20. juuli 1927 Jevpatorija – 8. detsember 2018 Moskva) oli vene ajaloolane ja inimõiguslane, Moskva Helsingi grupi üks asutajaid 1976. aastal ja selle esimees 1996. aastast kuni surmani.
Ta lõpetas 1950. aastal Moskva Riikliku Ülikooli arheoloogina ja 1956. aastal aspirantuuri Moskva majandusstatistika instituudis NLKP ajaloo erialal.
Ta töötas muu hulgas ajalooõpetajana ning aastatel 1959–1968 kirjastuses Nauka arheoloogia ja etnograafia toimetuse teadusliku toimetajana. 1952. aastal astus ta NLKP-sse.
Pärast Stalini surma ja Beria vahistamist elas ta üle maailmavaatelise kriisi, keeldus kaitsmast kandidaadikraadi NLKP ajaloo alal ja tegemast teaduslikku karjääri. 1960. aastatel sai tema korterist dissidentide ja Moskva intelligentsi kohtumispaik, seal valmistati ja hoiti samizdati väljaandeid, toimusid intervjuud Lääne korrespondentidega. Aastatel 1968–1972 osales ta masinakirjutajana Jooksvate Sündmuste Kroonika ("Хроника текущих событий") väljaandmisel ja levitamisel. 1968. aastal heideti ta NLKP-st välja ja vallandati kirjastusest. 1976. aastal oli ta üks Nõukogude Liidu inimõiguste olukorda jälgiva Moskva Helsingi grupi asutajaid. Ta hoidis oma korteris Helsingi grupi dokumente.
1977. aastal emigreerus ta koos abikaasa Nikolai Williamsi (ru:Вильямс, Николай Николаевич) ja noorema poja, Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna vilistlase Mihhailiga Ameerika Ühendriikidesse. Ta jätkas tööd Moskva Helsingi grupi esindajana välismaal; avaldas kirjutisi inimõiguste olukorrast ja dissidentide tegevusest Nõukogude Liidus ning töötas ajakirjanikuna raadiojaamades Vabadusraadio ja Ameerika Hääl. 1990. aastal avaldas ta autobiograafia "Sulaaja põlvkond".
1993. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, kus jätkas inimõiguste kaitsmist ja Venemaa võimuesindajate ebademokraatlike sammude kritiseerimist.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ljudmila Aleksejevat lapsepõlves hoidnud ja protestantlikus vaimus kasvatanud vanaema, eestlane Anetta Marietta Rosalia Jaani tütar Sinberg elas Krimmis, kuhu tema esivanemad olid Eestist välja rännanud.[1] Ljudmila Aleksejeva (neiupõlves Slavinskaja) sündis 20. juulil 1927 Jevpatorijas Krimmis Mihhail Lvovitš Slavinski ja Valentina Afanasjevna Jefimenko perekonnas.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2004 Olof Palme auhind
- 2007 Prantsusmaa Auleegioni orden
- 2008 Leedu Suurvürst Gediminase orden
- 2009 Sahharovi auhind (koos inimõigusorganisatsiooniga Memorial)
- 2009 komandöririst "Teenete eest Saksamaa Liitvabariigi ees"
- 2012 Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk[2]