Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.
Teise maailmasõja tõttu sugenes uus suhtumine Madalmaade Kuningriiki ja kolonialismi 1939. aasta eelsel kujul. Suriname ja Hollandi Antillid olid tol ajal ainsad "Hollandi" alad, mis olid okupeerimata. Üle poole liitlaste lennukikütusest tuli Curaçao ja Aruba naftatöötlemistehastest. Kuninganna Wilhelmina teatas juba 1942 Radio Oranje kaudu, et ülemeremaadele antakse rohkem iseseisvust. Hollandi Indiale sellest ei piisanud ja seal kuulutati 1945 ühepoolselt välja sõltumatus. Aastal 1949 andis Holland suveräänsuse üle ka Indoneesia Vabariigile.
Aastal 1948 algasid läbirääkimised Suriname ja Hollandi Antillidega. Aastal 1954 valmis Madalmaade Kuningriigi statuut. 15. detsembril 1954 kuulutas kuninganna Juliana statuudi Ridderzaalis pidulikult välja. Selle sündmuse aastapäeva tähistatakse seetõttu iga aasta 15. detsembril kuningriigi päevana (Koninkrijksdag).
Kolooniad (Hollandi Uus-Guinea, Suriname ja Hollandi Antillid) said kohalikes asjades ulatusliku omavalitsuse. Kuningriigi ühised asjad otsustatakse ühises arutelus. Statuut jäi jõusse ka pärast Hollandi Uus-Guinea saamist kuningriigist sõltumatuks.
Esimene muudatus tehti statuudis 1975. Joop den Uyli valitsus otsustas kolooniatest loobuda. 1975. aasta alguses said Hollandist ja Hollandi Antillidest eraldi maad Kuningriigi sees. Hollandi Uus-Guinea oli juba lahkunud, Suriname sai täiesti sõltumatuks (3 miljoni kuldna suuruse väljaostusumma eest). Iga maa peale Hollandi, kus kuningas ise resideerib, sai kuningat esindava kuberneri. Iga maa sai oma valitsuse ja kõik maad peale Hollandi saatsid Hollandisse oma valitsuse esindajana volitatud ministri, kes osaleb arutelus kuningriigi asjade üle (statuudi parandused, Hollandi põhiseaduse parandused, mis puudutavad kuningriigi asju, ja kuningriigi seadused (rijkswet)).
Järgmised muudatused tulid 1985. Aruba avaldas soovi saada sõltumatuks. Üleminekuperioodiks sai Aruba omaette maa staatuse (status aparte) kuningriigi sees. Statuudi uues tekstis mainiti, et tegemist on ettevalmistusega Aruba sõltumatuseks.
Seni viimased muudatused tehti 1994 ja 1998. Tehnilist laadi asjade kõrval oli märkimisväärne, et uus tekst ei maini Aruba tulevast sõltumatust. Asi oli nähtavasti selles, et Aruba majandus oli nii halvas seisus, et liitu Hollandiga polnud võimalik katkestada (statuut kohustab maid vajaduse korral üksteisele majanduslikku abi osutama).
2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimiste kampaania ajal tõstatas Pim Fortuyn küsimuse "illegaalselt Hollandis viibivatest antilllastest" (kuigi statuut lubab antilllastel igal ajal Hollandis olla) ning "Aruba staatuse muutmisest Hollandi vallaks" (mida Holland ei saa ühepoolselt teha, sest see nõuab kõikide kuningriigi maade nõusolekut).
Seadus 28. oktoobrist 1954 Madalmaade Kuningriigi statuudi vastuvõtmisest
Holland, Hollandi Antillid ja Aruba,
nentides, et Holland, Suriname ja Hollandi Antillid teatasid 1954. aastal vabal tahtel, et nad võtavad Madalmaade Kuningriigis vastu uue õiguskorra, milles nad oma asjade eest iseseisvalt hoolitsevad ning hoolitsevad võrdväärsuse (gelijkwaardigheet) alusel ühiste asjade eest ja osutavad vastastikust abi, ning on ühisel nõul otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi;
nentides, et statuudijärgne liit Surinamega on alates 25. novembrist 1975 lõppenud Statuudi parandusega Kuningriigi seadusega 22. novembrist 1975, Stb. 617, PbNA 233;
võttes arvesse, et Aruba on vabal tahtel kuulutanud, et võtab selle õiguskorra maana vastu;
on ühisel nõul otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi alljärgnevalt.
Madalmaade Kuningriigi Krooni kannavad pärandatavalt Tema Majesteet Juliana, Oranje-Nassau Printsess ja troonijärgluse korral Tema seaduslikud troonijärglased.
Kuningriigi ministrite nõukogu koosneb Kuninga poolt nimetatud ministritest ning Hollandi Antillide valitsuse poolt nimetatud ja Aruba valitsuse poolt nimetatud Volitatud Ministrist.