Madalmaade Kuningriigi statuut

Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.

Ajalugu

Teise maailmasõja tõttu sugenes uus suhtumine Madalmaade Kuningriiki ja kolonialismi 1939. aasta eelsel kujul. Suriname ja Hollandi Antillid olid tol ajal ainsad "Hollandi" alad, mis olid okupeerimata. Üle poole liitlaste lennukikütusest tuli Curaçao ja Aruba naftatöötlemistehastest. Kuninganna Wilhelmina teatas juba 1942 Radio Oranje kaudu, et ülemeremaadele antakse rohkem iseseisvust. Hollandi Indiale sellest ei piisanud ja seal kuulutati 1945 ühepoolselt välja sõltumatus. Aastal 1949 andis Holland suveräänsuse üle ka Indoneesia Vabariigile.

Aastal 1948 algasid läbirääkimised Suriname ja Hollandi Antillidega. Aastal 1954 valmis Madalmaade Kuningriigi statuut. 15. detsembril 1954 kuulutas kuninganna Juliana statuudi Ridderzaalis pidulikult välja. Selle sündmuse aastapäeva tähistatakse seetõttu iga aasta 15. detsembril kuningriigi päevana (Koninkrijksdag).

Kolooniad (Hollandi Uus-Guinea, Suriname ja Hollandi Antillid) said kohalikes asjades ulatusliku omavalitsuse. Kuningriigi ühised asjad otsustatakse ühises arutelus. Statuut jäi jõusse ka pärast Hollandi Uus-Guinea saamist kuningriigist sõltumatuks.

Esimene muudatus tehti statuudis 1975. Joop den Uyli valitsus otsustas kolooniatest loobuda. 1975. aasta alguses said Hollandist ja Hollandi Antillidest eraldi maad Kuningriigi sees. Hollandi Uus-Guinea oli juba lahkunud, Suriname sai täiesti sõltumatuks (3 miljoni kuldna suuruse väljaostusumma eest). Iga maa peale Hollandi, kus kuningas ise resideerib, sai kuningat esindava kuberneri. Iga maa sai oma valitsuse ja kõik maad peale Hollandi saatsid Hollandisse oma valitsuse esindajana volitatud ministri, kes osaleb arutelus kuningriigi asjade üle (statuudi parandused, Hollandi põhiseaduse parandused, mis puudutavad kuningriigi asju, ja kuningriigi seadused (rijkswet)).

Järgmised muudatused tulid 1985. Aruba avaldas soovi saada sõltumatuks. Üleminekuperioodiks sai Aruba omaette maa staatuse (status aparte) kuningriigi sees. Statuudi uues tekstis mainiti, et tegemist on ettevalmistusega Aruba sõltumatuseks.

Seni viimased muudatused tehti 1994 ja 1998. Tehnilist laadi asjade kõrval oli märkimisväärne, et uus tekst ei maini Aruba tulevast sõltumatust. Asi oli nähtavasti selles, et Aruba majandus oli nii halvas seisus, et liitu Hollandiga polnud võimalik katkestada (statuut kohustab maid vajaduse korral üksteisele majanduslikku abi osutama).

2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimiste kampaania ajal tõstatas Pim Fortuyn küsimuse "illegaalselt Hollandis viibivatest antilllastest" (kuigi statuut lubab antilllastel igal ajal Hollandis olla) ning "Aruba staatuse muutmisest Hollandi vallaks" (mida Holland ei saa ühepoolselt teha, sest see nõuab kõikide kuningriigi maade nõusolekut).

2005. aastal kehtiva teksti mitteametlik tõlge

Seadus 28. oktoobrist 1954 Madalmaade Kuningriigi statuudi vastuvõtmisest

Preambul

Holland, Hollandi Antillid ja Aruba,

nentides, et Holland, Suriname ja Hollandi Antillid teatasid 1954. aastal vabal tahtel, et nad võtavad Madalmaade Kuningriigis vastu uue õiguskorra, milles nad oma asjade eest iseseisvalt hoolitsevad ning hoolitsevad võrdväärsuse (gelijkwaardigheet) alusel ühiste asjade eest ja osutavad vastastikust abi, ning on ühisel nõul otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi;

nentides, et statuudijärgne liit Surinamega on alates 25. novembrist 1975 lõppenud Statuudi parandusega Kuningriigi seadusega 22. novembrist 1975, Stb. 617, PbNA 233;

võttes arvesse, et Aruba on vabal tahtel kuulutanud, et võtab selle õiguskorra maana vastu;

on ühisel nõul otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi alljärgnevalt.

§ 1. Üldsätted

Artikkel 1

Madalmaade Kuningriigi Krooni kannavad pärandatavalt Tema Majesteet Juliana, Oranje-Nassau Printsess ja troonijärgluse korral Tema seaduslikud troonijärglased.

Artikkel 2

1. Kuningas juhib Kuningriigi ja iga maa valitsust. Ta ei ole vastutav (onschendbaar), ministrid on vastutavad (verantwoordelijk).
2. Kuningat esindab Hollandi Antillidel ja Arubal Kuberner. Kuberneri volitusi, kohustusi ja vastutust Kuningriigi valitsuse esindajana reguleerib Kuningriigi seadus või vastavatel juhtudel Kuningriigi valitsuse üldine määrus (algemene maatregel van rijksbestuur).
3. Kuningriigi seadus reguleerib Kuberneri ametissenimetamise ja ametist vabastamisega seonduvat. Ametisse nimetab ja ametist vabastab Kuningas kui Kuningriigi pea.

Artikkel 3

1. Kui Statuudis ei ole mujal teisiti sätestatud, on Kuningriigi asjad:

   a. Kuningriigi sõltumatuse alalhoidmine ja kaitse;

   b. välissuhted;

   c. Hollandi kodakondsus (Nederlanderschap);

   d. Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi reguleerimine;

   e. laevade lipumaa (nationaliteit) reguleerimine ning Kuningriigi lippu kandvate merelaevade turvalisuse ja navigatsiooniga seonduvate nõuete esitamine, välja arvatud purjelaevad;

   f. Hollandi kodanike Nederlanders elama lubamist (toelating) ja väljasaatmist puudutavate üldiste reeglite järelevalve;

   g. üldiste tingimuste esitamine välismaalaste elama lubamisele ja väljasaatmisele;

   h. väljaandmine.

2. Ühisel nõul võidakse Kuningriigi asjadeks kuulutada muid asju. Sealjuures järgitakse artiklit 55.

Artikkel 4

1. Kuningavõimu teostab Kuningriigi asjades Kuningas kui Kuningriigi pea.
2. Seadusandlikku võimu teostab Kuningriigi asjades Kuningriigi seaduseandja. Kuningriigi seaduste eelnõude esitamisel toimub menetlus vastavalt artiklitele 15 kuni 21.

Artikkel 5

1. kuningavõimu (koningschap) ühes troonijärglusega, Kuningriigi organeid, mida Statuudis mainitakse, kuninga- ja seadusandliku võimu teostamist Kuningriigi asjades reguleeritakse niivõrd, kui Statuut neis asjus ette ei näe, Kuningriigi Põhiseaduses.
2. Põhiseadus võtab arvesse Statuudi sätteid.
3. Põhiseaduse muutmise eelnõu esitamisel, mis puudutab Kuningriigi asjade kohta käivaid sätteid, samuti seaduseelnõu korral, mille puhul on alust sellist eelnõud kaalumisele võtta, kohaldatakse artikleid 15 kuni 20.

§ 2. Kuningriigi asjade eest hoolitsemine

Artikkel 6

1. Kuningriigi asjade eest hoolitsetakse Hollandi, Hollandi Antillide ja Aruba koostöös vastavalt alljärgnevatele sätetele.
2. Nende asjade eest hoolitsemisse kaasatakse võimaluse korral maade organeid.

Artikkel 7

Kuningriigi ministrite nõukogu koosneb Kuninga poolt nimetatud ministritest ning Hollandi Antillide valitsuse poolt nimetatud ja Aruba valitsuse poolt nimetatud Volitatud Ministrist.

Artikkel 8

1. Volitatud Ministrid tegutsevad oma maa valitsuse nimel, kes neid ametisse nimetab ja ametist vabastab.
   
   Neil peab olema Hollandi kodaniku (Nederlander) staatus.
2. Vastava maa valitsus sätestab, kes Volitatud Ministrit takistuse või äraoleku korral asendab.
   
   Seda, mida käesolevas Statuudis sätestatakse Volitatud Ministri kohta, kohaldatakse tema kohusetäitjale.

Artikkel 9

1. Volitatud Minister annab enne tegevuse alustamist Kuberneri ees truudusvande või -tõotuse Kuningale ja Statuudile. Vande või tõotuse sõnastuse määrab kindlaks Kuningriigi valitsuse üldine määrus.
2. Hollandis viibides annab Volitatud Minister vande või tõotuse Kuninga ees.

Artikkel 10

1. Volitatud Minister osaleb arutelus Kuningriigi asjade üle, mis vastavat maad puudutavad, ministrite nõukogu istungitel ning alaliste kodade (vaste colleges) ja erikomisjonide istungitel väljaspool valitsust.
2. Hollandi Antillide ja Aruba valitsusel on kummalgi õigus – kui teatud teema selleks ajendi annab – Volitatud Ministri kõrval saata ka ühe ministri nõuandva häälega osalema eelmises lõikes nimetatud arutelus.

Artikkel 11

1. Eelnõud Põhiseaduse muutmiseks, milles on Kuningriigi asju puudutavaid sätteid, puudutavad Hollandi Antille ja Arubat.
2. Riigikaitse alal võetakse vastu, et Hollandi Antillide või vastavalt Aruba territooriumi kaitse, samuti lepped või lepingud mõne ala kohta, mis kuulub nende huvisfääri, puudutavad Hollandi Antille või vastavalt Arubat.