Ngapoi Ngawang Jigme

Ngapoi Ngawang Jigme (ka Ngabo Ngawang Jigme, hiina 阿沛·阿旺晋美 Āpèi Āwàng Jìnměi; 1. veebruar 1910 Lhasa23. detsember 2009) oli tiibeti päritolu Hiina poliitik ja sõjaväelane, aastast 1993 Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Rahvuskomitee aseesimees.

Tegevus iseseisvas Tiibetis

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema karjäär riigiametnikuna algas 1936. aastal iseseisvas Tiibetis. Algselt vastutas ta vilja varumise eest tänase Qamdo ringkonna aladel, hiljem oli magistraat ja Qamdo kuberner. Viimasel ametikohal oli ta ka oktoobris 1950 kui linna ründasid Hiina väeüksused. Ngapoi oli sunnitud oma vägedega 19. oktoobril 1950 hiinlastele alistuma. Pärast lühikest vangistust hiinlaste juures lubati tal Lhasasse tagasi pöörduda.

Aastal 1951 volitas Tiibeti valitsus teda juhtima läbirääkimisi Hiina Rahvavabariigi esindajatega. Nende läbirääkimiste tulemusel sõlmiti 23. mail 1951 Pekingis 17 punktist koosnev Tiibeti rahumeelse vabastamise leping, millega kinnitati Hiina ülemvõim Tiibeti piirkonna üle. Selle lepingu allkirjastamine Ngapoi juhitud viieliikmelise delegatsiooni poolt ja tema hilisem teenistus Hiina Rahvavabariigi võimuorganites on andnud alust kujutada teda Tiibeti reeturina. Kõige tugevamalt on tema negatiivset mainet tänapäeval kujundanud 1997. aastal linastunud mängufilm "Seitse aastat Tiibetis", kus Ngapoi rolli mängis näitleja B. D. Wong.

Tegevus Hiina Rahvavabariigis

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tiibeti liitmist Hiina Rahvavabariigiga asus Ngapoi Ngawang Jigme Hiina valitsuse ja armee teenistusse, olles aastatel 19521987 Tiibeti sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja. Aastast 1955 kindralleitnant. 1952 nimetati ta ühtlasi Tiibeti Autonoomse Piirkonna Ettevalmistava Komitee peasekretäriks. Mainitud komitee tegeles iseseisvuse kaotanud Tiibeti ümberkujundamisega Hiina koosseisus eksisteerivaks autonoomseks piirkonnaks ja oli 13 aasta kestel kõrgeim kohalik võimuorgan. Ngawang Jigme jäi selle peasekretäriks aastani 1964 ja oli aastatel 1964–1965 sama komitee aseesimees.

Paralleelselt tegutses ta Hiina Rahvavabariigi kõrgemates võimuorganites, olles 1952–1965 ühtlasi Riikliku Kaitsekomitee liige, 1959–1964 Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Rahvusliku Komitee aseesimees ja 1964–1993 Üleriigilise Rahvaesindajate Kongressi Alalise Komitee aseesimees.

Pärast Tiibeti autonoomse piirkonna moodustamist 1965. aastal säilitas ta oma võimu Tiibeti üle, olles aastatel 1965–1979 Tiibeti Autonoomse Piirkonna Rahvakomitee esimees, 1979–1981 Tiibeti Autonoomse Piirkonna Rahvakongressi Alalise Komitee esimees, 1981–1983 Tiibeti Autonoomse Piirkonna Rahvavalitsuse esimees ja 1983–1993 taas Tiibeti Autonoomse Piirkonna Rahvakongressi Alalise Komitee esimees.

Aastal 1987 asutas ta koos kümnenda pantšen-laamaga Tiibeti Arenguabi Sihtasutuse, mille kaudu on Tiibeti piirkonna arendamiseks kahekümne aasta jooksul hangitud umbes 25 miljonit USA dollarit. Märtsis 2006 valiti ta sihtasutuse esimeheks.[1]

Tiibeti autonoomse piirkonna juhina osales ta pantšen-laama ühteistkümnenda reinkarnatsiooni leidmisega tegeleva komitee töö koordineerimises, mille tulemusena kuulutati pantšen-laamaks Qoigyijabu, keda väljaspool Hiinat ei tunnustata.

Aastal 1979 valiti Ngawang Jigme ühtlasi Üleriigilise Rahvaesindajate Kongressi Rahvussuhete Komitee esimeheks. Kõigilt senistelt ametikohtadelt vabastati ta seoses vanusega ja valimisega Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Rahvuskomitee esimeheks aastal 1993. Sellel ametikohal oli ta surmani, olles tagasi valitud ka aastatel 1998 ja 2003.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]