Paul Fröhlich (21. märts 1913 Niederplanitz – 19. september 1970 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Paul Fröhlich oli pärit mäetöölise perekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 1929–1931 kokaks, seejärel töötas Oelsnitzis tööstus- ja mäetöölisena. 1929. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Noorsooliitu ja 1930. aastal Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. 1933. aastal vahistati ta lühikeseks ajaks illegaalse poliitilise tegevuse eest, vabanemise järel töötas juhutöölisena. 1939. aastal mobiliseeriti ta Wehrmachti, kus teenis välikokana. 1944. aastal ta deserteerus, peeti kinni Šveitsi piiripolitsei poolt. 1945. aasta veebruarist juunini oli ameeriklaste käes sõjavangis. Sõja järel oli ta Glauchaus Saksamaa KP allorganisatsiooni sekretär. Kui 1946. aastal kommunistlik partei ja sotsiaaldemokraadid sundliideti Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks, tegi Fröhlich seal kiiret karjääri. 1947–1949 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Dresdeni piirkonna sekretär. 1949–1950 oli ta SSÜP piirkonnaorganisatsiooni sekretär Bautzenis. Alates 1950. aastast töötas Fröhlich SSÜP Leipzigi ringkonna juhatuses. 1952. aastal sai ta Leipzigi ringkonna esimeseks sekretäriks. 1950–1953 õppis ta kaugõppes parteikõrgkoolis. 1954. aastal sai Paul Fröhlich Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmekandidaadiks ja Rahvakoja (parlamendi) liikmeks. 1958. aastal sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks ja Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks.[1] Alates 1963. aasta jaanuarist kuni surmani oli Paul Fröhlich Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liige.[2]