Pál Ábrahám (tuntud ka nimekuju Paul Abraham all; 2. november 1892 Apatin – 6. mai 1960 Hamburg) oli ungari juudi päritolu helilooja. Peamiselt on ta tuntud operettide ja filmimuusika autorina.
Ábrahám sündis Austria-Ungaris (tänapäeval asub tema sünnikoht Serbia territooriumil) pangadirektori ja klaveriõpetaja pojana. Ta õppis Budapestis pangandust ja võttis selle kõrvalt tunde kohalikus konservatooriumis. Aastatel 1910–1916 jätkas ta õpinguid Ungari Kuninglikus Muusikaakadeemias, kus ta õppis tšellot Adolf Schifferi juhendamisel ja kompositsiooni Viktor Herzfeldi juhendamisel.
Oma esimesed teosed komponeeris ta 1920. aastate alguses, püüdes esialgu keskenduda tõsisemale heliloomingule: nende seas olid tšellokontsert, keelpillikvartetid, serenaad ja isegi vaimulikku muusikat. Peamiselt tegeles Ábrahám neil aastatel siiski pangandusega ja sattus rahaafääride tõttu ka vanglasse.
1927. aastal sai temast Budapesti operetiteatri dirigent. Operett kui kerge, populaarne žanr sobis muusiku ja heliloojana talle märksa paremini. 1928. aastal valmisid Ábrahámi esimesed operetid "Zenebona" ja "Preili abikaasa". Väga populaarseks kujunes tema kolmas, 1930. aastal komponeeritud operett "Viktoria ja tema husaar".
Eriti menukad olid Ábrahámi operetid just Saksamaal, kus nende põhjal hakati looma muusikafilme. Nii asus ta 1931. aastal elama Berliini, kus valmisid tema järgmised tuntud operetid "Havai lill" (1931) ja "Savoy ball" (1932). Poliitiliste sündmuste tõttu jäi tema tähelend Saksamaal siiski lühikeseks. Natsionaalsotsialistide võimuletulek 1933. aastal sundis teda naasma Ungarisse, tema muusika pandi Saksamaal keelu alla ja vajus unustusse. Järgmistel aastatel tegutses ta Viinis ja Budapestis, kuid natsionaalsotsialismi ja antisemitismi levik sundis teda sealtki lahkuma. Ta põgenes esmalt Pariisi ja sõitis sealt Kuubale, kus ta teenis elatist klaverimängijana.
Kuubalt õnnestus tal 1939. aastal edasi sõita Ameerika Ühendriikidesse New Yorki, kuid sealgi ei hinnatud tema muusikat. Kaugele arenenud süüfilise tagajärjel tekkisid Ábrahámil tõsised terviseprobleemid ja veebruaris 1946 suunati ta ravile Creedmoore'i psühhiaatriahaiglasse.
Mais 1956 pöördus ta Hamburgis moodustatud Paul Abrahami komitee rahalisel toetusel Saksamaale tagasi, kuid vajas sealgi ravi ja suunati Hamburg-Eppendorfi ülikooli psühhiaatriahaiglasse. Neli aastat hiljem suri ta vaese ja avalikkuse poolt unustatud mehena Hamburgis vähki ning maeti Ohlsdorfi kalmistule.
Originaalpealkiri | Pealkiri tõlkes | Žanr | Teised autorid | Esmaettekanne |
---|---|---|---|---|
"Zenebona" | operett kolmes vaatuses | Muusika koostöös teiste heliloojatega;
László Lakatos ja István Bródy (libreto) |
2. märts 1928, Budapest | |
"Az utolsó Verebély lány" | (tõlge: "Viimane Verebély tütarlaps")
"Der Gatte des Fräuleins" (saksa keeles) |
operett kolmes vaatuses | (P.Ábrahámi esimene iseseisev operett)
Imre Harmath ja Gábor Drégely (libreto) |
13. oktoober 1928, Budapest;
saksakeelne variant - 24. september 1930, Leipzig |
"Szeretem a feleségem" | "Armastan oma abikaasat" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses | André Birabeau ja Georges Dolley (libreto) | 15. juuni 1929, Budapest |
"Viktoria und ihr Husar" | "Viktoria ja tema husaar" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses ja eelmänguga | Imre Földes ja Imre Harmath (ungarikeelne libreto); Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda (saksakeelne libreto) | 21. veebruar 1930, Budapest; Eestis 1933 Võru "Kandles" |
"Die Blume von Hawaii" | "Havai lill" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses | Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda (libreto) | 24. juuli 1931, Leipzig; Eestis 1932 Estonias |
"Ball im Savoy" | "Savoy ball" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses ja eelmänguga | Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda (libreto) | 23. detsember 1932, Berliin |
"Märchen im Grand-Hotel" | "Muinasjutt Grand-Hotelis" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses | Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda (libreto) | 29. märts 1934, Viin |
"Viki" | operett kolmes vaatuses | Imre Harmath ja Bónyi Adorján (libreto) | 26. jaanuar 1935, Budapest | |
"Történnek még csodák" | "Es geschehen noch Wunder" (saksa keeles)
"Juhtub veel imesid" (eesti keeles) |
operett kolmes vaatuses | Imre Halász ja István Békeffi (libreto) | 20. aprill 1935, Budapest |
"Dschainah, das Mädchen aus dem Tanzhaus" | "Džaina, tütarlaps tantsuklubist" (eesti keeles) | operett kolmes vaatuses | Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda (libreto) | 21. detsember 1935, Viin |
"3:1 a szerelem javára" | "3:1 armastuse kasuks" (eesti keeles) | jalgpalliteemaline operett kolmes vaatuses | Imre Harmath, Dezső Kellér ja László Szilágyi (libreto) | 18. detsember 1936, Budapest |
"Roxy und ihr Wunderteam" | "Roxy ja tema imemeeskond" (eesti keeles) | jalgpalliteemaline operett kolmes vaatuses, varasema opereti "3:1 a szerelem javára" põhjal | Hans Weigel ja Alfred Grünwald (libreto) | 25. märts 1937, Viin; Eestis 1940 Estonias |
"Julia" | "Juulia" (eesti keeles) | operett kahes osas ja järelmänguga | Imre Harmath ja Imre Földes (libreto) | 23. detsember 1937, Budapest; Eestis 1938 Estonias |
"A Fehér hattyu" | "Der weiße Schwan" (saksa keeles) "Valge luik" (eesti keeles) |
operett kolmes vaatuses | 1938 | |
"Zwei glückliche Herzen" | operett kolmes vaatuses | Robert Gilbert ja Armin L. Robinson (libreto) | täpne aeg teadmata | |
"Tambourin" | muusikal kahes osas | Alfred Grünwald (laulutekstid) | lavastamata | |
"Wintermelodie" | muusikal kahes osas | Günther Leopold (laulutekstid) | täpne aeg teadmata |
18. veebruaril 1978 kanti Salzburgis postuumselt ette pastišš, mis sisaldas meloodiaid Pál Ábrahámi operettidest "Zenebona", "Preili abikaasa" ja "Es geschehen noch Wunder".
Mitmetest tema operettidest on loodud ka filmiversioonid. Populaarseimad muusikafilmide aluseks olnud operetid on "Viktoria ja tema husaar", "Savoy ball" ja "Havai lill".