Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918. Keiser ja Preisimaa kuningas olid üks ja sama isik ning too kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tiitel võeti kasutusele Wilhelm I poolt, kes koos Otto von Bismarckiga ühendas Saksamaa ning seetõttu, et senised Saksa kuning-, suurhertsogi-, hertsogi- ja vürstiriikide valitsejad säilitasid oma tiitlid ja riigi (keisririigi koosseisus), mistõttu oli vaja kasutusele võtta kõrgem tiitel, millele ka kuningad alluksid. Wilhelm I oleks eelistanud Saksamaa keisri (Kaiser von Deutschland) tiitlit, kuid see oleks tähendanud pretensioone teistele Saksa liidumaadele, samuti Saksamaa-välistele saksa aladele.
Saksa keisreid oli kolm, kõik nad kuulusid Hohenzollernite dünastia nooremasse, luterlikku liini: