Viktor Abakumov

Viktor Semjonovitš Abakumov (vene keeles Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.

Viktor Abakumov sündis katlakütja perekonnas, lõpetas 4-klassilise linnakooli (1921). Aastail 1921–1923 teenis sanitarina 2. Moskva eriotstarbelises brigaadis (ЧОН). 1924. aastal oli lihttööline; aastail 1925–1927 Moskva tööstuskooperatiivide liidu pakkija, 1927–1928 NSV Liidu Kõrgema Rahvamajanduse Nõukogu sõjalis-tööstusliku valvesalga valvur, aastail 1928–1930 NSV Liidu Üleliidulise kooperatiivide liidu lao pakkija. 1930. aastal astus ÜK(b)P liikmeks.

1930. aasta jaanuarist septembrini oli Viktor Abakumov Vene SFNV Kaubanduse rahvakomissariaadi kaubandus-jaotuskontori haldusosakonna ülema asetäitja, 1932. aastal asus komsomolitööle ja määrati pressimistehase "Press" ÜLKNÜ komsomolirakukese sekretäriks. Aastail 1931–1932 oli Zamoskvoretšni komsomoli rajoonikomitee sõjalise osakonna juhataja.

Teenistuskäik

• 1932–1933 töötas Viktor Abakumov OGPU Moskva oblasti majandusosakonna täievolilise esindaja praktikandina;
• 1933–1934 OGPU ja SARKi Majandusvalitsuse 3. osakonna operatiivvolinik;
• 1934 oli Viktor Abakumov Paranduslike Tööde Laagrite ja Töölisasulate Peavalitsuse (Главное управление исправительно-трудовых лагерей и трудовых поселений), 3. Operatiivosakonna 3. jaoskonna volinik ja operatiivvolinik;
• 1938. aastal NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 4. osakonna (salajas-poliitiline) operatiivvolinik;
• alates 1938 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 1. Valitsuse 4. osakonna (salajas-poliitiline) ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakonna 2. jaoskonna ülem;

Pärast Lavrenti Beria määramist NSV Liidu siseasjade rahvakomissariks 5. detsembril 1938 määrati Abakumov NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Rostovi oblasti Siseasjade Valitsuse ülema ülesannetesse,

• 27. märtsil 1939 kinnitati SARK-i Rostovi oblastivalitsuse ülema ametikohale;
• 25. veebruaril 1941 määrati NSV Liidu siseasjade rahvakomissari asetäitjaks ja samaaegselt 19. juulil 1941 Eriosakondade valitsuse ülemaks. Eriosakondade valitsuse ülemana teistas riikliku julgeolekualast järelevalvet Punaarmees, Sõjamerelaevastikus ja kõigis relvaformeeringutes (miilits, siseväed, piirivalveväed).

NSV Liidu riiklike julgeolekuasutuste reorganiseerimise tulemusena allutati seni NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadile allunud Eriosakondade süsteem NSV Liidu sõjavägede ülemjuhatajale Jossif Stalinile ning NSV Liidu Kaitse Rahvakomiteele.

• 19. aprill 1943 – 27. aprill 1946 oli Abakumov NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Peavalitsuse SMERŠi ülem ja samaaegselt NSV Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja, alludes otse Jossif Stalinile;

Pärast Nõukogude vägede edukat pealetungi ajutiselt Saksa vägede poolt okupeeritud territooriumitele, viis Abakumovile alluv Vastuluure Peavalitsus ka läbi vangist ning okupeeritud aladelt vabastatud Nõukogude kodanike filtratsiooni selleks loodud laagrites.

• 1945. aasta jaanuarist juulini oli Abakumov ka Siseasjade Rahvakomissariaadi volinik 3. Valgevene rindel

Aprillis 1946. valmistati tema juhtimisel ette ja fabritseeriti süüasi NSV Liidu lennuväetööstuse juhtivametnike suhtes.

• 4. maist 1946 – 1951 oli Viktor Abakumov NSV Liidu riikliku julgeoleku minister Vsevolod Merkulovi asemel; sõjaväevastuluure peavalitsus liideti NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga ning nimetati ministeeriumi 3. Valitsuseks.

1950.–1951. aastal valmistati parteisisese võimuvõitluse käigus tema juhtimisel ette ja fabritseeriti nn Leningradi süüasi, Leningradist pärit parteitegelaste suhtes, mille üheks tagajärjeks oli ka Eestis 1949. aastal nn EKP KK VIII pleenumi tulemusena kodanlike natsionalistide (juunikommunistid) represseerimine;

1951. aastal viis ÜK(b)P KK peasekretär Jossif Stalin läbi järjekordse vahetuse Nõukogude Liidu julgeolekustruktuuride juhtkonnas, kasutades ettekäändena vähest aktiivsust nn arstide süüasjas kõrvaldati Viktor Abakumov ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ministri ametikohalt ning 12. juulil 1951 vahistati süüdistatuna "sionistliku vandenõu" varjamises NSV Liidu RJM-is, süüdistuse aluseks oli RJM uurija Mihhail Rjumini kaebus.

Endiste alluvate poolt läbi viidud uurimise ajal kasutati Abakumovi suhtes füüsilist vägivalda ning uurimise lõpuks oli ta invaliid. Lõplikuks süüdistuseks jäi Abakumovile nn Leningradi süüasja fabritseerimine ja ametialased kuriteod.

Kohus tema üle toimus Leningradis 12.–14. detsembrini 1954 ning hoolimata vahepeal toimunud Jossif Stalini surmast ning ka Lavrenti Beria vahistamisest ja hukkamisest, mõisteti Abakumov uue NSV Liidu juhtkonna (Nikita Hruštšovi heakskiidul) NSV Liidu Ülemkohtu väljasõiduistungil 19. detsembril süüdi ning hukati samal päeval.

Oma tegude põhjenduseks tõi Viktor Abakumov "Stalin käskis ja mina täitsin".

NSV Liidu Ülemkohus mõistis Viktor Abakumovi süüdi – kodumaa reetmises, kahjurluses, terroriaktide toimepanemises, kontrrevolutsioonilises organisatsioonis osalemises.

1994. aastal NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium^[1] rehabiliteeris V. Abakumovi osaliselt, ära muudeti süüdimõistmine kodumaa reetmises.

Viited

1. "ДЕЯТЕЛЬНОСТЬ ВОЕННОЙ КОЛЛЕГИИ ВЕРХОВНОГО СУДА СССР в период с 1 января1949 г. по 31 декабря 1964 г." Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2014. Vaadatud 13. jaanuaril 2010.

Välislingid

• Виктор Семенович Абакумов