Vilen Künnapu

Vilen Künnapu (sündinud 30. juunil 1948) on eesti arhitekt.

Ta on projekteerinud hulgaliselt hooneid nii Eesti külades kui ka Tallinna ja Tartu kesklinnas. Tema projekteeritud on näiteks Viru keskus Tallinnas, Tigutorn Tartus ja Kareda Valla Maja Peetri alevikus Järvamaal.

Elulugu

Vilen Künnapu on lõpetanud 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Alates 2000. aastast on ta Tallinna Tehnikakõrgkooli professor. Aastatel 2006–2007 oli ta ka Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.^[1]

1969–1991 töötas ta arhitektina projekteerimisinstituudis EKE Projekt ning alates 1991. aastast on ta seotud arhitektuuribürooga Künnapu & Padrik.^[1]

Töid

Tartu Tigutorn (2008), koos Ain Padrikuga
Triumph Plaza (2006, Narva mnt 7, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Tallinna Viru keskus (2004), koos Ain Padrikuga
Radisson SASi hotell (2001, Rävala pst 3, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Tallinna metodisti kirik (2000, Narva mnt 51), koos Ain Padrikuga
Tallinna Botaanikaaia palmimaja 1999
Endine EVEA panga hoone (1998, Pronksi 19, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Hansapanga Tallinna peahoone (1995, Liivalaia tänav 8), koos Ain Padrikuga
Hukkunud politseinike mälestusmärk (1995, Mäo teerist)
Pärnu sanatooriumi Tervis 2. järk (1978–1988)
Endine Eesti NSV Autotranspordi Arvutuskeskuse hoone (1973–1983, Tartu maantee 13, Tallinn)
Lillepood, 1983, Väike-Karja tänav 6, Tallinn
Endine Laekvere kolhoosi kontor-klubi (1984–1990)
Endine Kehra sovhoosi kontor-klubi (1984–1990)
Endine Valgu sovhoosi kontor-klubi (1981–1987)
Käravete elamurajoon (1977–1984)
Endine Põlva kolhoosi keskus ja klubi (1970–1973, Mammaste)

Arhitektuurivõistlused

West Coast Gateway (Lääneranniku Värav), Los Angeles, 1988 (2. koht)
Rovaniemi Arktika Keskus, 1984 (eripreemia)

Tunnustus

1999 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Liivi Künnapu, Leonhard Lapini, Irina Raua, Inga Raukase ja Toomas Tammisega; Põhja- ja Baltimaade arhitektuuritriennaali 1999. aasta toimkonnale - triennaali õnnestunud korraldamine ja traditsiooni järjepidevuse hoidmine)
2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[2]
2021 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia (arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia julgele ning isepäisele arhitektile ja mõtlejale, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele)

Isiklikku

Tema abikaasa Liivi Künnapu on kunstiajaloolane, nende poeg August Künnapu on arhitektiharidusega maalikunstnik^[3]. Tema tädi oli Olga Lauristin, täditütar on Marju Lauristin, tädipoeg Jaak Allik.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Vilen Künnapu ETIS
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ Vilen Künnapu: kunst, arhitektuur, revolutsioon. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015 (lk. 11)

Välislingid

Vilen Künnapu koduleht
Künnapu & Padrik arhitektuuribüroo
Arhitektuur kui ekstaatiline ilmutus Eesti Ekspress 28. jaanuar 2004
Tõusu tänavale tõuseb maja Virumaa Teataja 16. juuli 2005
Tanel Veenre, "Vilen Künnapu – filosoof arhitektirüüs", EPL 28. juuni 2008
60-aastane arhitekt, kes kompab kosmost Postimees 30. juuni 2008
Ants Juske: Vilen Künnapu pühitseb sündi, Eesti Päevaleht, 8. oktoober 2008
Priit Pullerits. Vilen Künnapu: elu peabki raske olema Postimees 26. märts 2016

[ETIS-1] 1,0 ^1,1 Vilen Künnapu ETIS

[2] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[3] Vilen Künnapu: kunst, arhitektuur, revolutsioon. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015 (lk. 11)

[1]

[2]

[3]