Vilen Künnapu 2009. aastal
Vilen Künnapu (sündinud 30. juunil 1948 ) on eesti arhitekt .
Ta on projekteerinud hulgaliselt hooneid nii Eesti külades kui ka Tallinna ja Tartu kesklinnas. Tema projekteeritud on näiteks Viru keskus Tallinnas, Tigutorn Tartus ja Kareda Valla Maja Peetri alevikus Järvamaal.
Vilen Künnapu 2000. aastalFoto: Jaan Künnap
Vilen Künnapu on lõpetanud 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi . Alates 2000. aastast on ta Tallinna Tehnikakõrgkooli professor. Aastatel 2006–2007 oli ta ka Tartu Ülikooli vabade kunstide professor .[ 1]
1969–1991 töötas ta arhitektina projekteerimisinstituudis EKE Projekt ning alates 1991. aastast on ta seotud arhitektuuribürooga Künnapu & Padrik.[ 1]
Tartu Tigutorn (2008 ), koos Ain Padrikuga
Triumph Plaza (2006, Narva mnt 7, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Tallinna Viru keskus (2004), koos Ain Padrikuga
Radisson SASi hotell (2001, Rävala pst 3, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Tallinna metodisti kirik (2000, Narva mnt 51), koos Ain Padrikuga
Tallinna Botaanikaaia palmimaja 1999
Endine EVEA panga hoone (1998, Pronksi 19, Tallinn), koos Ain Padrikuga
Hansapanga Tallinna peahoone (1995, Liivalaia tänav 8), koos Ain Padrikuga
Hukkunud politseinike mälestusmärk (1995, Mäo teerist )
Pärnu sanatooriumi Tervis 2. järk (1978–1988)
Endine Eesti NSV Autotranspordi Arvutuskeskuse hoone (1973–1983, Tartu maantee 13, Tallinn )
Lillepood, 1983 , Väike-Karja tänav 6, Tallinn
Endine Laekvere kolhoosi kontor-klubi (1984–1990)
Endine Kehra sovhoosi kontor-klubi (1984–1990)
Endine Valgu sovhoosi kontor-klubi (1981–1987)
Käravete elamurajoon (1977–1984)
Endine Põlva kolhoosi keskus ja klubi (1970–1973, Mammaste )
Tema abikaasa Liivi Künnapu on kunstiajaloolane, nende poeg August Künnapu on arhitektiharidusega maalikunstnik[ 3] . Tema tädi oli Olga Lauristin , täditütar on Marju Lauristin , tädipoeg Jaak Allik .
↑ 1,0 1,1 Vilen Künnapu ETIS
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ Vilen Künnapu: kunst, arhitektuur, revolutsioon. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015 (lk. 11)