Voldemārs Zāmuēls

Voldemārs Zāmuēls

Voldemārs Roberts Zāmuēls (22. mai 1872 Dzērbene vald – 16. jaanuar 1948 Ravensburg) oli Läti poliitik ja jurist. Ta oli aastatel 1917–1918 Läti Ajutise Rahvusnõukogu esimees. Ta oli üks 17. märtsi 1944. aasta Läti Kesknõukogu memorandumile allakirjutanutest, suri paguluses.

Ta sündis aastal 1872 Dzērbenes. Ta õppis Bērzaine gümnaasiumis, lõpetas aastal 1890 Riia Nikolai I gümnaasiumi. Ta lõpetas aastal 1902 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Lettonia ridadesse.

1905. aasta revolutsiooni ajal osales ta poliitikas. Ta astus Läti kodanliku kadettide partei liikmeks, 1907. aastal sai temast selle organisatsiooni üks juhte. Koos advokaat Frici Albertiga hakkas ta 1906. aastal välja andma päevalehte "Latvija". Nemad olid selle ajalehe esimesed toimetajadastus Läti kodanliku kadettide partei liikmeks, 1907. aastal sai temast selle organisatsiooni üks juhte. Koos advokaat Frici Albertiga hakkas ta 1906. aastal välja andma päevalehte "Latvija". Nemad olid selle ajalehe esimesed toimetajad. Pärast Esimese maailmasõja algust 1915. aastal kuulus ta Läti laskurpataljoni korralduskomiteesse. Pärast Läti iseseisvumist 18. novembril 1918 sai temast 19. detsembril 1918 ülemkohtu kohtunik. Hiljem sai temast 23. septembril 1919 ülemkohtu peaprokurör. Ta oli siis Läti asutava kogu (Satversmes sapulce) saadik, kus ta esindas Demokraatliku Keskerakonna (Demokrātiskā Centra Partija) huve.

19. juunil 1921 nimetas peaminister Zigfrīds Anna Meierovics ta põllumajandusministriks. Seda ametit pidas ta kuni 20. juulini 1922. aastal.

Pärast Zigfrīds Anna Meierovicsi valitsuse tagasiastumist 15. jaanuaril 1924 usaldati Zāmuelsile uue valitsuse moodustamine. Samueli valitsuskabinet moodustati vähem kui kahe nädalaga ning Seim kinnitas selle 25. jaanuaril 1924 54 poolt-, 19 vastu- ja 17 erapooletuga. Valitsuses töötas Zāmuels esialgu mitte ainult peaministrina, vaid ka justiitsministrina, kuni 10. juulini sai ministriks Julius Arajs. Valitsuse moodustamisest võtsid osa mitmed Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (LSDSP) liikmed - Fēlikss Cielēns, Ansis Buševics ja Ansis Rudevics, kes aga sinna ei kuulunud. See oli esimene valitsus Läti ajaloos, kus ei olnud Läti Põllumeeste Liidu esindajat. Voldemārs Zāmuēlsi valitsus püsis 18. detsembrini 1924.

Teise maailmasõja lõpus põgenes ta Saksamaale, kus suri 16. jaanuaril 1948 Prantsuse okupatsioonitsoonis Ravensburgi haiglas (praeguse haldusjaotuse järele Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas)