Ülem-Reini ringkond

Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul.

Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.

Paljud ringkonna riigid Reini jõest läänes annekteeriti 17. sajandil kuningas Louis XIV juhtimisel Prantsusmaa poolt, vallutus pitseeriti 1678/79. aasta Nijmegeni rahuga.

Koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond koosnes järgmistest riikidest:

Nimi Üksuse tüüp Märkused
Bar hertsogkond ühendatud Lorraine'iga aastast 1483.
Basel vürstlik piiskopkond loodud 8. sajandil iidse Augusta Raurica piiskopkonna järglasena, saavutas sõltumatuse Burgundia kuningriigist 1000. aasta paiku, aastast 1527 residents Porrentruy (Pruntrut).
Bretzenheim isandkond Kölni valdus, anti aastal 1772 Baieri kuurvürsti Karl Theodori vallaspojale, krahv Karl August von Heydeckile, aastal 1774 keiserlik krahvkond, aastal 1789 vürstkond.
Colmar riigilinn Reichsfreiheit, mis annetati keiser Friedrich II poolt aastal 1226, Dekapolise osa aastast 1354.
Dagstuhl isandkond Fleckensteini isandate omanduses, aastal 1697 omandati Oettingen-Wallersteini poolt.
Falkenstein isandkond Dauni krahvide valduses aastast 1456, aastal 1518 ülendati krahvkonnaks, aastal 1667 läks Lorraine'ile, aastast 1782 Kaugema Austria halduses.
Frankfurt am Main riigilinn aastast 1220, 1356. aasta kuldbulla järgi keisri valimise koht.
Friedberg riigilinn aastast 1252.
Fulda vürstlik abtkond loodud aastal 744 Püha Bonifatiuse poolt, Reichsfreiheit, mis annetati keiser Friedrich II poolt aastal 1220, aastal 1752 ülendati vürstlikuks piiskopkonnaks.
Haguenau riigilinn umbes aastast 1260, Dekapolise pealinn aastast 1354.
Hanau-Lichtenberg krahvkond eraldus aastal 1456 Hanau krahvkonnast kui Hanau-Babenhausen, päris aastal 1474 Lichtenbergi isandkonna, aastal 1736 läks Hessen-Darmstadtile.
Hanau-Münzenberg krahvkond eraldus Hanau krahvkonnast aastal 1456, taasühendati Hanau-Lichtenbergiga aastal 1642, läks Hessen-Kasselile aastal 1736.
Heitersheim vürstkond Hospitaliitide Ordu valduses aastast 1272, Reichsfreiheit, mis annetati keiser Karl V poolt aastal 1548.
Hersfeld abtkond rajati 736. aasta paiku Püha Sturmiuse poolt, Reichsfreiheit, mis annetati Karl Suure poolt aastal 775, ilmalikustati vürstkonnaks 1648. aasta Vestfaali rahuga, Hessen-Kasseli valduses
Hessen maakrahvkond rajati aastal 1247 pärast Tüüringi pärilussõda, residents Kasselis, jagunes pärast maakrahv Philipp I surma aastal 1567.
Hessen-Kassel maakrahvkond eraldus Hessenist aastal 1567, Hesseni kuurvürstkond aastal 1803.
Hessen-Rheinfels maakrahvkond eraldus Hessenist aastal 1567, liin hääbus aastal 1583, läks Hessen-Kasselile.
Hessen-Darmstadt maakrahvkond eraldus Hessenist aastal 1567, Hesseni suurhertsogkond aastal 1806.
Hessen-Marburg maakrahvkond eraldus Hessenist aastal 1567, liin hääbus aastal 1604, annekteeriti Hessen-Darmstadti.
Hessen-Homburg maakrahvkond Hessen-Darmstadti kõrvalharu aastast 1622, Reichsfreiheit annetati aastal 1768.
Isenburg-Büdingen-Birstein krahvkond Loodi Isenburgi krahvkonna jagamisel aastal 1511 (Oberisenburg), jagunes edasi aastal 1628.
Isenburg-Birstein krahvkond Isenburg-Büdingen-Birsteini jagunemisel aastal 1628, liideti Isenburg-Offenbachiga aastal 1644, taastati aastal 1711, ülendati vürstkonnaks aastal 1744.
Isenburg-Büdingen krahvkond Isenburg-Büdingen-Birsteini jagunemisel aastal 1628.
Isenburg-Meerholz krahvkond Eraldati Isenburg-Büdingenist aastal 1673.
Isenburg-Wächtersbach krahvkond Eraldati Isenburg-Büdingenist aastal 1673.
Kaysersberg riigilinn Dekapolise osa aastast 1354.
Königstein krahvkond Eppsteini isandate valduses, aastal 1505 ülendati keiser Maximilian I poolt riigikrahviks, aastal 1535 päriti Stolbergi poolt, hõivati aastal 1581 Mainzi poolt.
Kriechingen krahvkond endine Lorraine'i lään Créhange ümbruses, aastal 1617 ülendati riigikrahviks, aastast 1697 Ida-Friisimaa vürstide valduses, aastal 1726 Wied-Runkelile.
Landau riigilinn aastal 1291 annetati Rudolf I poolt Reichsfreiheit, aastal 1324 hõivati Speyeri piiskopi poolt, aastal 1511 taastati keiser Maximilian I poolt, aastal 1521 ühines Dekapolisega.
Leiningen-Westerburg krahvkond aastal 1317 eraldati endisest Leiningeni krahvkonnast, aastal 1467 pärisid selle Westerburgi isandad.
Leiningen-Dagsburg krahvkond aastal 1317 eraldati endisest Leiningeni krahvkonnast, aastal 1779 ülendati vürstkonnaks.
Lorraine hertsogkond endine Ülem-Lotharingia, aastal 1431 omandati Bari hertsogi René d'Anjou poolt, aastal 1735 vahetati hertsog François Stephane'iga Toscana suurhertsogkonna vastu, aastal 1766 annekteeriti Prantsusmaa poolt.
Mensfelden isandkond Trieri ja Nassau kondomiinium.
Metz vürstlik piiskopkond rajati aastal 535, aastal 1357 kinnitati Karl IV poolt Reichsfreiheit, aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt, 1648. aasta Vestfaali rahuga Prantsuse Kolme piiskopkonna osa.
Metz riigilinn aastast 1189, aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt.
Mulhouse riigilinn umbes aastast 1268, aastast 1354 Dekapolise osa, aastal 1515 ühines Šveitsi Konföderatsiooniga, aastal 1798 Prantsusmaale.
Munster (Haut-Rhin) riigilinn aastal 1235 anti keiser Friedrich II poolt Reichsfreiheit, aastast 1354 Dekapolise osa.
Nassau-Weilburg krahvkond aastal 1688 vürstkond, aastast 1806 Nassau hertsogkond.
Nassau-Idstein krahvkond aastal 1627 eraldus Nassau-Weilburgist, aastal 1721 läks Nassau-Ottweilerile.
Nassau-Saarbrücken krahvkond rajati aastal 1381, aastal 1723 läks Nassau-Ottweilerile
Nassau-Ottweiler krahvkond aastal 1659 eraldus Nassau-Saarbrückenist, aastal 1728 läks Nassau-Usingenile.
Nassau-Usingen krahvkond aastal 1659 eraldus Nassau-Saarbrückenist, aastal 1688 vürstkond, aastast 1806 Nassau hertsogkond.
Nomeny markkrahvkond Metzi piiskopkonna valduses aastani 1548, aastal 1567 loodi keiser Maximilian II poolt markkrahvkond, aastal 1612 Lorraine'ile.
Obernai riigilinn umbes aastast 1240, aastast 1354 Dekapolise osa, aastal 1679 annekteeriti Prantsusmaa poolt.
Odenheim praostkond klooster loodi aastal 1122, aastast 1494 keiserlik kanoonikute kolleegium (Reichsstift), aastal 1507 Bruchsalile.
Olbrück isandkond territoorium Olbrücki lossi ümbruses Niederdürenbachi lähistel, algselt Wiedi alluvuses.
Pfalz-Simmern vürstkond aastal 1410 eraldus Pfalzi kuurvürstkonnast, aastal 1685 päriti Pfalz-Neuburgi poolt.
Pfalz-Lautern vürstkond aastast 1577 eraldus Pfalz-Simmernist.
Pfalz-Zweibrücken vürstkond endine Zweibrückeni krahvkond, aastani 1459 valitseti personaalunioonis Pfalz-Simmerniga, aastal 1734 läks Pfalz-Birkenfeldile.
Pfalz-Veldenz vürstkond endine Veldenzi krahvkond päriti Pfalz-Zweibrückeni poolt aastal 1444.
Prüm abtkond aastal 752 (taas)loodi kuningas Pippin Lühikese poolt, aastal 1222 anti keiser Friedrich II poolt Reichsfreiheit, aastast 1576 Trieri halduses.
Reipoltskirchen isandkond umbes aastast 1300.
Rosheim riigilinn aastal 1303, aastast 1354 Dekapolise osa, aastal 1679 annekteeriti Prantsusmaa poolt.
Salm krahvkond Ülem-Salm aastast 1165, aastast 1475 suured osad metsa- ja reingrahvile ja aastal 1499 jagunes, jäänused Lorraine'ile aastani 1600.
Salm-Dhaun krahvkond aastast 1499 eraldus Salmist, liin hääbus aastal 1750, päris Salm-Grumbach.
Salm-Grumbach krahvkond aastal 1561 eraldus Salm-Dhaunist, aastal 1801 annekteeriti Prantsusmaa poolt.
Salm-Stein-Grehweiler krahvkond aastal 1668 eraldus Salm-Grumbachist.
Salm-Salm krahvkond aastal 1574 eraldus Salm-Dhaunist, aastast 1623 vürstlik krahvkond, aastast 1802 Salmi vürstkond.
Salm-Kyrburg krahvkond aastast 1499 eraldus Salmist, residents Kirnis, aastast 1743 vürstlik krahvkond, aastast 1802 Salmi vürstkond.
Savoia hertsogkond endine krahvkond, osa Arelaadist, mille aastal 1032 päris keiser Konrad II, aastal 1361 anti keiser Karl IV poolt Reichsfreiheit, aastal 1416 ülendati hertsogkonnaks, aastal 1720 Sardiinia kuningriigile.
Sayn-Wittgenstein krahvkond endised Sayni krahvid, Sponheimide kõrvalharu, omandasid aastal 1361 Wittgensteini krahvkonna, aastal 1607 jagunes.
Sayn-Wittgenstein-Berleburg krahvkond aastal 1607 eraldus Sayn-Wittgensteinist.
Sayn-Wittgenstein-Wittgenstein krahvkond aastal 1607 eraldus Sayn-Wittgensteinist, aastast 1657 Sayn-Wittgenstein-Hohenstein.
Sélestat riigilinn aastal 1216 anti Friedrich II poolt Reichsfreiheit, aastast 1354 Dekapolise osa.
Solms-Braunfels krahvkond aastal 1258 eraldus Solmsist, aastal 1742 ülendati vürstkonnaks.
Solms-Lich krahvkond aastal 1409 eraldus Solms(-Braunfels)ist, aastast 1544 Solms-Hohensolms-Lich, aastal 1792 ülendati vürstkonnaks.
Solms-Laubach krahvkond aastal 1544 eraldus Solms-Lichist.
Solms-Rödelheim krahvkond aastal 1607 eraldus Solms-Laubachist, aastast 1635 Solms-Rödelheim-Assenheim.
Speyer vürstlik piiskopkond rajati enne aastat 614, 969. aasta paiku anti keiser Otto I poolt Reichsfreiheit.
Speyer riigilinn aastal 1294 tunnistati linnaõigust Speyeri piiskoppide poolt.
Sponheim krahvkond loodi 11. sajandil Reini Sponheimide poolt, aastast 1437 oli Badeni markkrahvide ja Pfalz-Simmerni ühisvalduses.
Strasbourg vürstlik piiskopkond loodi 4. sajandil, aastast 982 vürstlik piiskopkond.
Strasbourg riigilinn aastast 1262.
Toul vürstlik piiskopkond loodi aastal 365 Püha Mansuetuse poolt, aastal 928 kinnitati kuningas Heinrich I poolt Reichsfreiheit, aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt, 1648. aasta Vestfaali rahuga Prantsuse Kolme piiskopkonna osa.
Toul riigilinn 13. sajandist (Tull), aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt.
Turckheim riigilinn aastast 1312, aastast 1354 Dekapolise osa.
Verdun vürstlik piiskopkond rajati 346. aasta paiku, aastal 997 kinnitati keiser Otto III poolt Reichsfreiheit, aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt, 1648. aasta Vestfaali rahuga Prantsuse Kolme piiskopkonna osa.
Verdun riigilinn 12. sajandist (Wirten), aastal 1552 okupeeriti Prantsusmaa kuninga Henri II poolt.
Waldeck krahvkond liin rajati 1180. aasta paiku, aastal 1379 anti kuningas Wenzeli poolt Reichsfreiheit, aastast 1625 Waldeck-Pyrmont, aastal 1712 ülendati vürstkonnaks.
Wartenberg krahvkond loodi aastal 1232, aastal 1428 päriti Riedeselite poolt, aastast 1680 vabahärrad.
Wetterau krahvkond loodi u. 950, Wetter-Tegerfeldeni krahvidele aastal 1317
Wissembourg riigilinn aastal 1306, aastast 1354 Dekapolise osa, aastal 1648 annekteeriti Prantsusmaa poolt.
Wissembourg vürstlik praostkond klooster rajati 660. aasta paiku Speyeri piiskopkonna poolt, aastal 967 anti keiser Otto II poolt Reichsfreiheit, aastast 1546 taas Speyeri valduses.
Wetzlar riigilinn aastal 1180 anti keiser Friedrich I Barbarossa poolt Reichsfreiheit.
metsa- ja reinkrahvid krahvkond reinkrahvid 12. sajandist, aastal 1409 päriti Kyrburgi metsakrahvkond, aastal 1475 omandati (Ülem-)Salm.
Worms vürstlik piiskopkond loodi 614. aasta paiku
Worms riigilinn aastal 1184 anti keiser Friedrich I Barbarossa poolt Reichsfreiheit.