Columbia ringkond

Columbia ringkond
inglise District of Columbia
Lipp Pitsat
Pindala: 177 km²
Elanikke: 689 545 (1.04.2020)[1]
Rahvastikutihedus: 3896 in/km²

Columbia ringkonna asukoht Marylandi ja Virgina osariigi piiril

Columbia ringkond (lühend DC – District Of Columbia) on USA 1. järgu haldusüksus. See ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, vaid on eraldiseisev föderaalringkond, mis allub otse USA Kongressile.

Tänapäeval hõlmab Washingtoni linn terve ringkonna territooriumi ja selle tõttu samastatakse sageli linna ja ringkonda.

Ringkond moodustati 16. juulil 1791 USA konstitutsiooniga ette nähtud piiratud omavalitsusega föderaalringkonnana. Ringkonda valitseb "kõikidel juhtudel" USA Kongress, kuid ringkonna elanikud ei osale selle organi valimisel.

Ringkonna algne maa-ala eraldati Marylandi ja Virginia osariigist. Potomaci jõest lõuna poole jääv umbes 100 km² (39 ruutmiili) suurune ala tagastati 1847. aastal Virginia osariigile. Praegu kuulub see ala osaliselt Arlingtoni maakonda ja Alexandria linnale.

Ringkond ja linn moodustavad osa Baltimore'i-Washingtoni linnastust. Ringkonna pindala on 177 km², millest maismaad on 159 km².

Nimi "Columbia ringkond" tuleneb USA poeetilisest nimest "Columbia", mis 20. sajandi algul käibelt kadus. Varem on ringkonda mitteametlikult nimetatud ka Federal City'ks ('föderaallinn'). USA-s nimetatakse seda mitteametlikult Washington, DC, mujal enamasti lihtsalt "Washington".

Washingtoni ringkonnas on kolm vooluveekogu: Potomaci jõgi ning sellesse suubuvad Anacostia jõgi ja Rock Creek. Kunagi oli ringkonnas veel Tiber Creek, mis aga 1870. aastatel täielikult tunnelisse suleti. 1815 rajatud Washingtoni kanal täideti 1870. aastatel, kui raudteede areng oli vähendanud veeteede tähtsust.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Columbia ringkonna elanike arv 572 059. Neist 60% moodustasid neegrid, 30,8% europiidid ja 2,7% asiaadid, ülejäänud olid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu elanikud.

Columbia ringkonna kõige kõrgem koht maapinnal asub ringkonna põhjaosas Fort Reno pargis 125 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht asub Potomaci jõe suudmes merepinna tasemel.

USA valitsusele kuulub ringkonna maa-alast 23%. 12 osariigis on see näitaja veelgi suurem.

19% ringkonna maa-alast moodustavad pargid. USA suurlinnades on see näitaja suhteliselt suur. Ühtekokku on ringkonnast puudega kaetud 35%.

Ajalugu

Ringkonna areng

Pärast USA iseseisvussõja lõppu (1783) töötasid uued föderaalvõimuorganid New Yorgis ja Philadelphias. Sõja lõppfaasis juunis 1783, kui Teine Kontinenaalkongress kogunes Philadelphias, mässasid Kontinentaalarmee sõdurid saamata jäänud palkade pärast ja Pennsylvania kuberner keeldus Kongressi kaitseks sõjaväge eraldamast, mispeale otsustati luua osariikidest eraldi uus föderaalne ringkond, kus Kongress kaitseks end ise. USA osariigid võistlesid selle nimel, et saada uue pealinna koduks. 1787 andis Philadelphia konvent uue konstitutsiooni I artikli 8. paragrahvis Kongressile volituse "teostada kogu seadusandlikku võimu mis tahes asjades sellise (mitte üle kümneruutmiilise) ringkonna üle, mille osariigid on selleks loovutanud ja Kongress neilt vastu võtnud Ühendriikide valitsuse residentsiks (...), s.o rajada uus, Kongressi poolt valitsetav föderaalringkond, mis ei oleks ühegi osariigi osa." Kuid põhiseadus ei ütle, kus see ringkond peab asuma, ega isegi seda, et see ringkond kindlasti olemas on.

Thomas Jefferson ja Alexander Hamilton leppisid ühisel lõunasöögil kokku, et pealinn rajatakse lõunaosariikidesse. Vastutasuks selle eest, et Hamilton nõustus pealinna rajamisega Lõunasse, nõustus Jefferson toetama Hamiltoni plaane panganduse ja föderaalsete võlakirjade alal.

Ringkonna pindala oli algselt 100 ruutmiili (umbes 260 km²). Ringkonna praeguse asukoha Potomaci jõe ääres valis George Washington. Ta valis koha, mis jäi pisut allajõge kaugeimast kohast, kuhu ookeanilaevad said sisse sõita. Seal asusid tähtsad sadamalinnad Georgetown ja Alexandria.

1846. aastal otsustasid Potomaci lõunakalda elanikud ringkonnast lahkuda ja liituda uuesti Virginiaga.

Poliitika

Aerofoto vaatega Washingtoni monumendile ja Valgele Majale Washingtonis

Columbia ringkonna elanikel ei ole USA Kongressis hääleõiguslikku esindajat. Esindajatekojas on neil saadik, kes tohib sõna võtta, aga mitte hääletada, senatis pole neil kedagi. Selle poolest sarnanevad Columbia ringkonnaga sellised USA territooriumid nagu Puerto Rico ja Guam, kellel on samuti Kongressis üksnes sõnaõiguslikud esindajad, kuid erinevalt viimastest peavad Columbia ringkonna elanikud maksma kõiki föderaalmakse. Ringkonna maksukoormus on suurem kui ükskõik missugusel osariigil. Näiteks 2007. aastal laekus ringkonnast 20,4 miljardit USA dollarit makse, rohkem kui 19 osariigist.

2005. aasta avaliku arvamuse küsimus näitas, et 78% ameeriklastest ei teadnud, et Columbia ringkonna elanikel ei ole Kongressis hääleõiguslikku esindajat. Selle olukorra teadvustamiseks käivitas ringkond kampaania, mis toimub ringkonna mitteametliku moto "Maksud ilma esinduseta" all.

Viited

1. 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.

Välislingid

• Columbia ringkonna koduleht
• Columbia ringkonna turismibüroo