Cort Sivertsen Adeler
|
See artikkel räägib 17. sajandi mereväelasest; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Adeler (aadlisuguvõsa); laeva kohta vaata Kapella (laev) |
Cort Sivertsen Adeler (ka Adelaer; 16. detsember 1622 Brevik – 5. november 1675) oli norra päritolu mereväelane. Tema algne nimi oli Kurt Sørensen.
Cort Adeleri vanemad olid norralased. Tema isa oli kippar.
15-aastaselt astus ta Hollandi sõjalaevastiku teenistusse. Aastal 1639 võitles ta admiralleitnant Maarten Trompi juhatuse all Downsi lahingus. Aastal 1642 oli ta kapteni abi Hollandi laeval Grote St. Joris, mille Veneetsia rentis San Georgio Grande nime all oma sõjalaevastikku. Ta nimetas end sel ajal Adelborst ('merekadett').
Aastatel 1642–1661 oli ta Veneetsia teenistuses, kus ta 1645 nimetati laeva San Georgio Grande kapteniks; sellest ajast oli ta täielikult Veneetsia teenistuses. Aastal 1650 sai San Georgio Grande lipulaevaks ning Sivertsen seega lipukapteniks. Ta võitles Türgi vastu ning paistis silma mitmes merelahingus, eriti Dardanellide lahingus. 13. mail 1654 murdis ta Dardanellide lähedal Türgi galeeride liini ja uputas neist viisteist. 14. mail alistus talle Tenedose (Bozcaada) garnison. Selle eest löödi ta rüütliks ja teda autasustati Püha Markuse ordeniga. Veneetsia senat määras talle 1400 tukati suuruse aastarendise. Aastal 1660 ülendati ta viitseadmiraliks.
Sivertsen säilitas Veneetsia teenistuses olles tihedad sidemed Hollandi Vabariigiga. Seal kasvas tema poeg Jan. Aastal 1661 lahkus Sivertsen Veneetsia teenistusest.
Ta sai Taani-Norra kuningalt Frederik III-lt kutse tulla Kopenhaagenisse, et aidata sõjalaevastikku üles ehitada. Aastast 1663 oli ta kindraladmiralina ja admiraliteedi asepresidendina Taani sõjalaevastiku eesotsas. Ta kujundas selle Hollandi eeskujul ümber. Ta osales Skåne sõja merelahingute planeerimisel. Aastal 1675 andis ta haiguse tõttu juhtimise üle Niel Juelile.
Ta tegutses ka ulatuslikult kaupmehena.
Kuningas andis talle 1665 ka aadlikirja. Ta võttis nimeks Adeler.
Ta sai riigilt nii palju raha, et ta sai osta Taanis ja Norras suured maavaldused. Ta omandas muu hulgas Gjemsø kloostri maad Skieni lähedal, mis kuulusid tema järglastele 19. sajandini, mil need müüdi Didrich von Cappelenile. Cort Adeleri järeltulijate seas oli maavanem (stiftamtmann) Friderich Georg Adeler (suri 1810), kes tituleeris end muu hulgas "Herre til Giemsøe Kloster".
Cort Adeleri järglased elasid osalt Norras, kus meesliin suri välja, ning osalt Taanis, kus üks liin nimetati vabahärradeks ning omas Dragsholmi mõisa Dragsholmi lossiga.