Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Keit Pentus-Rosimannus | |
---|---|
Keit Pentus-Rosimannus (2021) | |
Euroopa Kontrollikoja liige | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 1. jaanuar 2023 | |
Eelnev | Juhan Parts |
Eesti rahandusminister | |
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 19. oktoober 2022 | |
Eelnev | Martin Helme |
Järgnev | Annely Akkermann |
XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2019 – 25. jaanuar 2021 | |
XIII Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2015–2019 | |
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 17. november 2014 – 15. juuli 2015 | |
Eelnev | Anne Sulling (kt) |
Järgnev | Marina Kaljurand |
Eesti keskkonnaminister | |
Ametiaeg 6. aprill 2011 – 17. november 2014 | |
Eelnev | Jaanus Tamkivi |
Järgnev | Mati Raidma |
XI Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2007–2011 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
3. märts 1976 Tallinn, Eesti |
Erakond | Eesti Reformierakond (alates 1998) |
Keit Pentus-Rosimannus (kuni 2012 Keit Pentus; sündinud 3. märtsil 1976) on Eesti riigitegelane ja poliitik, alates 1. jaanuarist 2023 Euroopa Kontrollikoja liige.
Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 17. novembrini 2014 Eesti keskkonnaminister, 17. novembrist 2014 kuni 15. juulini 2015 Eesti välisminister ja 26. jaanuarist 2021 kuni 19. oktoobrini 2022 Eesti rahandusminister.
Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja Tallinna Bakalaureuse Erakoolis, mille lõpetas 1995. aastal hõbemedaliga. Aastal 2000 sai Tallinna Pedagoogikaülikoolist bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. Aastal 2000 alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikoolis politoloogia erialal, mis on lõpetamata. 2020. aastal omandas Tuftsi Ülikooli Fletcheri rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia koolis magistrikraadi.
Keit Pentuse esimene kokkupuude Eesti Reformierakonnaga oli 1996. aastal, kui ta ülikooli teisel kursusel alustas valimiskorraldajana. 1997. aastal pani ta aluse noorteklubile, millest hiljem kasvas välja Eesti Reformierakonna Noortekogu.
Alates 9. juunist 1998 on ta Eesti Reformierakonna liige, sh Eesti Reformierakonna juhatuse liige 2000–2017 ja 2020–2022. Viimati oli ta ka Eesti Reformierakonna aseesimeheks. 18. oktoobril 2022 teatas ta sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi Euroopa Kontrollikoja liikme kuulamisteks.[1]
Ta on töötanud sotsiaal-, justiits- ja välisministri nõunikuna, samuti on ta olnud peaminister Andrus Ansipi büroo juhataja (2005–2007) ja Riigikogu esimene aseesimees (2009–2011).
2003. aastal sai ta Tallinna kesklinna vanemaks. Selles ametis töötas ta kaks aastat, algatades muu hulgas kõrghoonete teemaplaneeringu, miljööväärtuslike alade kaitsmisele suunatud osaüldplaneeringud ning vanalinna tuleviku teemalised arutelud; lasi korrastada Musumäe ja valgustada Snelli ja Lembitu pargi; aitas kaasajastada mitme kesklinna lasteaia ruumid ning kutsus kokku koolijuhtide, lasteaedade juhatajate ja korteriühistute ümarlauad.
2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osales Pentus-Rosimannus Eesti Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadina, kogudes Lasnamäe valimisringkonnas 3396 häält.
1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Keit Pentus Tallinnas valimisringkonnas nr 3 ja sai 26 häält. Eesti Reformierakonna üleriigilises nimekirjas oli ta 111. kohal.
2007. aasta Riigikogu valimistel sai 7049 häälega isikumandaadi. Ta oli XI Riigikogu liige, kuulus Riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ja oli 2007–2009 Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni esimees. Alates 2009. aasta juunist oli ta Riigikogu esimene aseesimees.
2011. aasta Riigikogu valimistel valiti ta ka XII Riigikogu liikmeks, kuid 6. aprillil 2011 sai temast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses keskkonnaminister. Samal ametikohal jätkas ta ka Taavi Rõivase esimeses valitsuses, kuni nimetati Euroopa Parlamenti lahkunud Urmas Paeti asemel 17. novembril 2014 välisministriks.
2015. aasta Riigikogu valimistel valiti ta XIII Riigikogu liikmeks. Ta oli väliskomisjoni aseesimees ning Eesti-USA ja Eesti-Iraani parlamendirühmade esimees. Koostas väliskomisjoni raporti valmisolekust tõrjuda valimistesse sekkumist.
2019. aasta Riigikogu valimistel valiti ta XIV Riigikogu liikmeks. Eesti Reformierakond valis ta fraktsiooni aseesimeheks. Ta oli Eesti-Iisraeli ja Eesti-Kanada parlamendirühmade esimees ning Eesti-USA parlamendirühma aseesimees. 26. jaanuaril 2021 sai Keit Pentus-Rosimannusest Kaja Kallase esimeses valitsuses rahandusminister ning ta jätkas sellel ametikohal kuni 19. oktoobrini 2022 ka Kaja Kallase teises valitsuses.
Keskkonnaministrina tegi valitsusele ettepaneku Tuhala-Nabala looduskaitseala moodustamiseks, suutis luua vajaliku konsensuse uue jahiseaduse vastuvõtmiseks ja kaitses edukalt Eesti huve Euroopa Liidu kütusekvaliteedi direktiivi vastuvõtmisel.
Välisministrina seisis NATO kohalolu suurendamise eest regioonis ning sanktsioonide pikendamise eest Venemaale seoses viimase agressiooniga Krimmis ja Ida-Ukrainas.
1. juulil 2015 teatas Keit Pentus-Rosimannus seoses Autorollo tsiviilvaidluses langetatud ringkonnakohtu otsusega, et astub välisministri ametist tagasi.
Keit Pentus-Rosimannus on vanavanemate toetamise ühingu nõukogu liige. Varem on ta kuulunud Riigi Kinnisvara AS nõukokku ja olnud SA Tallinna Toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskuse nõukogu liige. 2020. aastast kuulub Ameerika Ühendriikide initsiatiivil kokku kutsutud NATO innovatsiooninõukogusse, mis keskendub tulevikusüsteemide ettevalmistamisele mehitamata meresüsteemide valdkonnas ning London Imperial College'i, FinTechi keskuse nõuandvasse kokku.
Keit Pentus-Rosimannuse vastu esitati tsiviilhagi seoses tema isale Väino Pentusele (sündinud 26. oktoobril 1955) kuulunud autofirma Autorollo pankrotiprotsessiga. Harju Maakohus ei rahuldanud 27. juunil 2014 Autorollo pankrotitoimkonna hagi Keit Pentus-Rosimannuse suhtes, kohus jättis Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud pankrotitoimkonna kanda. 30. juunil 2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega OÜ Autorollo nõue tütarettevõtte asutamisega tekitatud kahju osas jäeti Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata. Tühistatud osades tegi ringkonnakohus uue otsuse, mõistes välja mitu kahjusummat, samuti jäid kostjate kanda menetluskulud.
Keit Pentus-Rosimannus nimetas otsust ebaõiglaseks, kuid astus selle tõttu välisministri ametist tagasi. Ta kaebas otsuse edasi ja Riigikohus võttis kassatsioonikaebuse menetlusse. 13. aprillil 2016 jättis Riigikohus oma otsusega neli hageja nõuet viiest Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata, kuna nõude aluseks esitatud asjaolud jäid maa- ja ringkonnakohtus osaliselt tõendamata. Ühe nõude osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
21. oktoobril 2016 jättis ringkonnakohus kogu hagi kõigi nõuete osas Keit Pentus-Rosimannuse suhtes rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kanda. Riigikohus saatis lahendi ringkonnakohtusse tagasi, nõudes peamiselt selle põhjalikumat põhjendamist. 2. märtsil 2018 jättis ringkonnakohus jõusse otsuse, et kõik nõuded Keit Pentus-Rosimannuse vastu on alusetud ning menetluskulud peavad kandma pankrotihaldurid Martin Krupp ja Katrin Prükk.
10. augustil 2012 abiellus ta Rain Rosimannusega, augustis 2021 sündis tütar. Tema vend Sten Pentus on vormelisõitja.[2][3]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keit Pentus-Rosimannus |
Eelnev Jaanus Tamkivi |
Keskkonnaminister 2011–2014 |
Järgnev Marko Pomerants |
Eelnev Anne Sulling (kt) |
Välisminister 2014–2015 |
Järgnev Marina Kaljurand |
Eelnev Martin Helme |
Rahandusminister 2021–2022 |
Järgnev Annely Akkermann |