Tõnis Lukas

Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil
Sünniaeg 5. juuni 1962 (62-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond Isamaaliit
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Amet Eesti haridusminister (19992002)
Eesti haridus- ja teadusminister (20072011)
Eesti kultuuriminister (20192021)
Eesti haridus- ja teadusminister (2022-2023)
Õppeasutus Tartu Ülikool
Eriala ajalugu
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil

Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige. 18. juulist 2022 17. aprillini 2023 oli ta Eesti haridus- ja teadusminister.

Tõnis Lukas oli alates 2005. aastast kuni Isamaaliidu ja Res Publica ühinemiseni viimane Isamaaliidu esimees. Erakondade ühinemise järel oli ta 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees[viide?]. Aastatel 2007–2013 Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees[viide?].

1996–1997 oli ta Tartu linnapea ja 1999–2002 Eesti haridusminister. 2007–2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister ning 2019–2021 Jüri Ratase teises valitsuses Eesti kultuuriminister. Ta on kuulunud mitmesse Riigikogu koosseisu ja olnud Tartu linnavolikogu liige.

Detsembris 2012 valiti Lukas teist korda Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Ta on juhtinud ka Tartu Kutsehariduskeskust.

Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna 1. Keskkooli, 1981. aastal Tallinna 19. Tehnikakooli autoremondi erialal.[viide?] ja 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Uurimistööd tegi ta seal Sulev Vahtre juhendamisel.[1]

Pärast kaheaastast töötamist õpetajana Rõngus[2] õppis Tartu Ülikoolis magistriõppes. 1997. aastal, olles vahepeal töötanud Eesti Rahva Muuseumi direktorina, kaitses ta magistritöö teemal "Tartu toomhärrad 12241558"[1].

Tõnis Lukas Ilmar Talve raamatuesitlusel (2004)

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta valiti XI Riigikogusse.[4] Alates 5. aprillist 2007 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister.

Tartu linnavolikogu liige 1993–1996, 1997–1999, 2002–2005. Eesti Kongressi liige 1990–1992.

Ta oli 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade organiseerimistoimkonna esimees (tegelik korraldaja koos Tõnn Sarvega).

Ta on olnud Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja kaasesimees. 25. oktoobril 2006 allkirjastas ta koos Isamaa ja Res Publica Liidu teise kaasesimehe Taavi Veskimäe ning Põllumeeste Kogu juhi Tõnu Ojamaaga erakondade ühinemislepingu[5].

Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 2218 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[6][7]

Pärast riigikogu valimiste tulemuste selgumist, 25. märtsil 2023 teatas Lukas, et astub tagasi Isamaa aseesimehe kohalt. 17. mail 2023 alustas Lukas toetusallkirjade kogumist Isamaa esimeheks kandideerimiseks kuna senine esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et ei kandideeri. Ta kandideeris kõrvuti Urmas Reinsalu ja Lea Danilson-Järgiga, kuid kaotas esimesele häältega 180:451.[8]

Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 1593 häält ning ei osutunud valituks.[9]

Lukas kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[10] On reservohvitser, sai 1998. aastal leitnandi auastme.[11]

Tõnis Lukas leiab, et

  • õpetajal peab olema õigus rakendada õpilaste suhtes füüsilist jõudu, näiteks kaklevate õpilaste lahutamiseks,[2]
  • reaal- ja loodusainete tähtsust tuleb suurendada.[2]

2011. aastal tuli Lukas välja ettepanekuga kohustada ülikoolis riigieelarvelistel kohtadel õppinud noori töötama kolme aasta vältel Eestis.[viide?]

Tõnis Lukase abikaasa on kirjandusteadlane[3] Liina Lukas. Neil on kaks tütart ja poeg.[3] Nad elavad Tartus.

Aastal 1941 tapsid kommunistid Tõnis Lukase isa vanemad, nii et isast sai suure talu peremees. Nõukogude võim võttis talt talu ära ja edaspidi oli ta sunnitud ennast varjama. Tõnis Lukase ema Ester Lukas oli pärit Hiiumaalt, õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja töötas hiljem keraamikuna. Tõnis Lukase onu (ema vend) oli Evald Teras.

Tõnis Lukas on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[16]

  1. 1,0 1,1 "Tõnis Lukasest sai ajaloomagister" Postimees, 15. november 1997
  2. 2,0 2,1 2,2 Alo Lõhmus: "Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda" Postimees, 5. aprill 2007
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 37
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 95
  6. Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  7. Mandaatide omandamise viis valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  8. https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/10/isamaa-uueks-esimeheks-sai-ulekaalukalt-urmas-reinsalu-peame-algatama-selle-valitsuse-umbusaldamise-1642
  9. Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). Valimised.ee. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html
  10. "Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2005. Vaadatud 10. aprill 2005.
  11. Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi käskkiri. Riigi Teataja, 26. veebruar 1998
  12. Riigikogu liige: Tõnis Lukas
  13. "Johan Skytte medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  14. "Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas" ERR, 6. jaanuar 2017
  15. Aasta Kalavaenlane 2020 on selgunud. Õhtuleht, 11. jaanuar 2020
  16. Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Mait Klaassen
Haridusminister
25. märts 199928. jaanuar 2002
Järgnev
Mailis Reps
Eelnev
Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister
5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Järgnev
Jaak Aaviksoo
Eelnev
Indrek Saar
Kultuuriminister
29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021
Järgnev
Anneli Ott
Eelnev
Väino Kull
Tartu linnapea
19961997
Järgnev
Roman Mugur