Vastseliina vald

 See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Vastseliina vald (1939), sellest varasema kohta Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond)
Vastseliina vald
Pindala: 221 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1937 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,8 in/km²
EHAKi kood: 0874[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Vastseliina

Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas. Valla pindala oli 22 277,8 ha.[4] Vastseliina valla naabervallad olid Haanja, Lasva, Meremäe, Misso ja Võru vald. 30. detsembril 1991 sai Vastseliina külanõukogust taas Vastseliina vald.[5]

Valda läbis Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Valla keskus Vastseliina asub Tallinnast 285 km, Võrust 24 km, Pihkvast 76 km ja Riiast 250 km kaugusel.

Asustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina

Külad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina vallas oli 46 küla: Haava, Halla, Heinasoo, Hinniala, Hinsa, Holsta, Illi, Indra, Jeedasküla, Juraski, Kaagu, Kapera, Kerepäälse, Kirikumäe, Kornitsa, Kõo, Kõrve, Käpa, Külaoru, Kündja, Lindora, Loosi, Luhte, Mutsu, Mäe-Kõoküla, Möldri, Ortuma, Paloveere, Pari, Perametsa, Plessi, Puutli, Raadi, Saarde, Savioja, Sutte, Tabina, Tallikeste, Tellaste, Tsolli, Vaarkali, Vana-Saaluse, Vana-Vastseliina, Vatsa, Viitka ja Voki küla.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina vallas elas 1. jaanuari 2012 seisuga 2125 inimest, neist Vastseliina alevikus 719 inimest.[4] Asustustihedus Vastseliina vallas oli 9,1 elanikku km² kohta.[6]

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina vald asus kogu ulatuses Haanja kõrgustikul. Peamised pinnavormid on seal suurkuplid, seljandid ja orundid. Tasast maad oli vallas väga vähe. Loodust kujundab ka Piusa jõgi, mis saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Küläjärvest. Piusa jõgi läbib Vastseliina alevi ja suubub Pihkva järve. Vana-Vastseliinast saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala.[4]

Valla teise maastikukaitseala (Kirikumäe maastikukaitseala) moodustab Kirikumäe järv koos seda ümbritseva metsaga. Kirikumäe järve pindala on 61 ha, keskmine sügavus 2,8 m ning järv on haruldast tüüpi, kihistumata poolhuumustoiteline järv. Järve vesi on happeline ning mineraal- ja orgaanilisi ühendeid sisaldab vesi väga vähe. 3 küljest ümbritseb Kirikumäe järve kõrgete metsaste mineraalmaasaartega Järvesuu raba. Nime on Kirikumäe järv ja küla saanud Liivi sõja ajal järve põhjakaldal asunud õigeusu kiriku järgi. Kirikumäe järve abil on välja selgitatud, et järvede kinnikasvamine algab valitsevate tuulte suhtes allatuuleküljelt.[4][7]

Mõlema maastikukaitse ala juurde on rajatud matkarajad. Piusa ürgoru matkarada algab Vastseliina piiskopilinnuse juurest ja möödub Eesti kõige kõrgemast devoni liivakivi paljandist, kuni 45 meetri kõrguse Härma müüri juurest. Matkaraja üldpikkus on umbes 15 kilomeetrit.[4]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina rahvamaja

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vastseliina rahvamaja
Vastseliina rahvamaja

Vastseliina alevikus tegutseb Vastseliina rahvamaja. Rahvamajas toimetab 12 isetegevusringi ja kaks klubi. Ühel korral nädalas, tavaliselt teisipäeval, näidatakse rahvamajas kino. Aktiivse seltsielu poolest on Vastseliina tuntud kogu Võru maakonnas.[8]

Igal aastal juunis toimuv rahvusvaheline Vastseliina maarahva laat on Vastseliina valla suurüritus. Esimene laat peeti 16.–18. juunil 1995. Vastseliina vallas toimub igal aastal veel teinegi laat, Lindora laat. Laat toimub Lindora külas iga aasta simunapäeval, 28. oktoobril ning laadatraditsioon on vähemalt 100-aastane.[9][10]

Endises kihelkonnakooli hoones asub Vastseliina koduloomuuseum. Koduloomuuseumi kogus on tarbeesemeid, vana käsitööd, majapidamis- ja põllutööriistu, dokumente ja fotosid.[11]

Vastseliina alevikus asuvad veel apteek ja ambulatoorium perearstipraksise ja hambaravikabinetiga.

Lindora külas Jõeveere talus tegutseb eramuuseum, mille kogu koosneb peamiselt tarbeesemetest, põllu- ja kästitööriistadest.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]
Vastseliina internaatkool

Vastseliina vallas asub kaks kooli: Vastseliina gümnaasium ja Vastseliina Muusikakool. Vastseliina internaatkool suleti 2015.

Gümnaasiumis õpib 9. novembri 2012 seisuga 227 õpilast. Klassikomplekte on kokku 12, nendest 3 gümnaasiumiastmes (78 õpilast) ja 9 põhikooli osas (153 õpilast). Gümnaasiumi värskelt remonditud hoones töötab ka muusikakool. Gümnaasium võtab osa Comeniuse projektidest.[12]

Lisaks kahele koolile on Vastseliinas lasteaed.

Vastseliina vallas tegutseb kolm raamatukogu: Vastseliina raamatukogu, Vana-Vastseliina raamatukogu ja Loosi raamatukogu.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina ajaloos on olnud kaks sama nimega asulat. Algul nimetati nii 1342 ehitatud piiskopilinnuse ümbrust. Praegune vallakeskus rajati linnuse hävitamise järel 18. sajandil. Vastseliina asula jääb linnusevaremetest 6 km kaugusele. Piiskopilinnuse ümbrus kannab praegu Vana-Vastseliina nime.[10]

Vastseliina vald loodi 1991. aasta 12. detsembril.[13]

Eesti Vabariigi algul elas 601 km² suuruses Vastseliina kihelkonnas 10 668 inimest. Kihelkonda kuulus viis valda: Lasva, Loosi, Misso, Orava ja Vastseliina vald.[4][5]

17. oktoobril 1993 toimunud esimestel taasiseseisvumise järgsetel valimistel valiti Vastseliina vallavanemaks Raul Tohv. Raul Tohv on 2012. aastal Vastseliina vallavanem.[5][14]

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastseliina piiskopilinnuse ehitamist alustati paastumaarjapäeval, 25. märtsil 1342. Topeltmüüride ja kõrgete tornidega piiskopilinnus rajati Vana-Liivimaa ja Pihkvamaa piirile Tartu piiskopi maadele. Kuigi linnus asus Tartu piiskopkonnas, oli selle ehitamise taga ilmselt Liivi ordu. Linnuse rajamist juhtis Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben. Täisvõimsuse saavutas Riia-Pihkva kaubatee ääres paiknev linnus 16. sajandil. Liivi sõjani oli linnus katoliku maailmas palverännakute sihtkoht. Lossikabelis asuva püha risti kummardamine andis palveränduritele 40 päeva pikkuse patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. Linnusel on olnud mitmest rahvusest valitsejaid. Liivi sõja alguses 1558 osutus linnus jõuetuks Ivan Julma sõdalaste ees. Linnuse suurematest purustustest päästmiseks alistus garnison venelastele. 1582 õnnestus Poola kuningal venelased Vastseliinast välja lüüa. 1625 said rootslased Poola–Rootsi sõjas linnuse kätte ilma suuremate purustusteta ja linnus hakkas kuuluma Rootsi kuningriiki. Lõplikult hävitasid linnuse Põhjasõja alguses Peeter Esimese väejuhi Boriss Šeremetevi sõdurid. Mõned aastad enne Põhjasõda viibis linnuses külalisena ka Peeter I, kuid ta ei jäänud vastuvõtuga rahule. Tol ajal oli Eestimaal ja Liivimaal üks suurimaid näljahädasid ning viiendik rahvast suri nälga. Linnuse varemeid on kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui muudegi hoonete ehitamiseks. Pärast Eesti taasiseseisvumist alustasid kohalikud entusiastid linnuse korrastamist ja puhastamist võsast. Konserveeritud kirdetorn avati külastajatele 2007. Järjest enam võib kohata palverändureid, kes on tulnud kummardama Vastseliina valget risti. Traditsiooniks on saanud suviti Vastseliina Piiskopilinnuse SA poolt piiskopilinnuses korraldatavad üritused vana aja päev ja tulede öö.[4][5][10][15]

Panoraamvaade piiskopilinnuse tornist

Vastseliina alevikus asub Vabadussõja mälestussammas, millel paikneb haavatud sõduri kuju. Mälestusmärgi kujundas Pallase kunstikooli skulptor Martin Saks. Samba poleeritud raudkivist aluse esiküljel on Vabadusristi kujutis ja pühendus: "Eesti vabaduse eest langenud kangelastele ja vägivalla ohvritele. Vastseliina kihelkond." Mälestussamba avamisel 18. oktoobril 1931 osales ligikaudu 3000 inimest. Monument õhiti ühel 1948. aasta augustiööl. Nõukogude okupatsioonivägede sõdurid viisid pronkskuju Nursi lähistele ja viskasid selle võssa. Seda nägi pealt võrulanna Anna Avara ja korraldas kuju päästmise. Rõuge valla Lauri küla talupidajad August Soe ja Rudolf Palu toimetasid pronkskuju hobusega öösel Lauri küla palu servale ja peitsid kartulihaua põhja. Vastseliina haavatud sõduri pronkskuju kaevasid välja 8. juulil 1988 Rõuge mehed, kes otsisid oma vabadussammast. Kuju toimetati Vastseliina 12. juulil ja mälestussammas taasavati 16. oktoobril 1988.[4][5][16]

Vabadussõja mälestusmärk

Piiri kõrts asub Vastseliina piiskopilinnuse kõrval endise tähtsa Riia-Pihkva kaubatee ääres. Kõrts ja hobupostijaam on ära märgitud juba 1695. aasta teedeatlases. Praegune kõrts on ehitatud 19. sajandi algul linnusevaremete tellistest. Kõrtsis oli võimalik osta kohaliku mõisa toodangut ja sai ka öömaja. Piiri kõrtsi tegevus hoogustus 19. sajandi teisel poolel, kui mõisates hakati suurtes kogustes viina tootma. Nõukogude võimu ajal kasutati hoonet mitmel otstarbel. Kõrts korrastati 1990. aastate algul ning taasavati söögi- ja ajaviitekohana. Tänapäeval asub kõrtsi hoones Vastseliina piiskopilinnuse külastuskeskus. See pakub tutvumiseks linnuse ajalooga haakuvaid väljapanekuid, kohalikel legendidel põhinevat näitust, käsitöö õpitubasid, kontserte ja etendusi vanas kõrtsitoas ning võimalust keskaja riietuses osa võtta linnuserahva pidusöögist.[10][15][17]

Vastseliina kirik asub Külaoru külas. Esimene kirik Vastseliinas oli linnusekabel. 1702 hävis kirik koos Vastseliina linnusega. 1769 ehitati uus kivist kirik 6 km kaugusele Külaoru külla. Osa ehitusrahast kinkis kiriku patroon Karl von Liphart, osa saadi korjanduse käigus kihelkonna rahvalt. 1772 rajati kiriku lähedusse Saksa koguduse matmiskohana nn saksa surnuaed ja ehitati kabel. Surnuaeda on maetud rahva seas armastatud ja piirkonda omal ajal palju aidanud mõisahärra Gotthard Lionel von Liphart. Liphartid olid Liivimaa üks kõige rikkamaid aadlisuguvõsasid. Nende valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ja nad valitsesid Vastseliinas seitse põlve. Lisaks Vastseliina mõisale kuulus sellele perekonnale veel mitu mõisa, sealhulgas Raadi mõis. Vastseliina mõisa kabelit võib pidada väljapaistvamaks varaklassitsistlikuks maakabeliks.[4][10][18][19]

Puutli külas asuv õigeusu kirik Puutli kirik ehitati 1935. aastal 9 pere poolt, kes asusid sinna elama Venemaalt. See on puukirik. Algselt oli kirik laastukatusega. Kirik oli seest rikkalikult kaunistatud ornamentide ja ikoonidega. Puutli kirik tegutses teise maailmasõja algusaastateni. Papp on käinud jumalateenistusi korraldamas ka pärast seda.[4]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 24.03.2020.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Vastseliina valla koduleht
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Vastseliina gümnaasiumi almanahh". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 12. novembril 2012.
  6. ↑ Statistikaamet
  7. ↑ www.visitvoru.ee Kirikumäe maastikukaitseala[alaline kõdulink]
  8. ↑ Vastseliina rahvamaja koduleht
  9. ↑ "Maarahva laada koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2012. Vaadatud 12. novembril 2012.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 Setomaa: ida ja lääne vahel. Kadri Tähepõld, Helen Alumäe, Eva Keinast. Tallinn 2008
  11. ↑ Eesti Muuseumiühing
  12. ↑ Vastseliina gümnaasium
  13. ↑ Lääne-Viru maakonna Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valla ning Kunda linna, Pärnu maakonna Pärnu-Jaagupi alevi ning Koonga ja Surju valla, Põlva maakonna Mooste valla ja Võru maakonna Vastseliina valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)
  14. ↑ Vastseliina vallavalitsuse koosseis
  15. ↑ 15,0 15,1 "Vastseliina Piiskopilinnuse SA". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2012. Vaadatud 12. novembril 2012.
  16. ↑ Eesti Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamise ja õnnistamise kava. Vastseliina Muinsuskaitse Selts. 1988
  17. ↑ www.puhkaeestis.ee[alaline kõdulink]
  18. ↑ "EELK Vastseliina Katariina Koguduse koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2017. Vaadatud 12. novembril 2012.
  19. ↑ Võrumaa Mõisad. Valdo Praust. 2012