Aslan Abašidze

Aslan Abašidze
Autogramm

Aslan Abašidze (gruusia keeles ასლან აბაშიძე; sündinud 20. juulil 1938 Bathumis) on Gruusia poliitik, endine Adžaaria autonoomse vabariigi pea.

Abašidze on pärit tuntud gruusia (adžaari) Abašidze vürstisuguvõsast. Tema vanaisa Memed Abašidze oli tuntud kirjanik, Gruusia Demokraatliku Vabariigi parlamendi liige 19181921. Memed Abašidze lasti Jossif Stalini käsul 1937 maha. Aslan Abašidze isa saadeti 10 aastaks Gulagi, kuid jäi ellu.

Aslan Abašidze lõpetas 1957 Bathumi 2. keskkooli ja 1962 Bathumi Riikliku Pedagoogilise Instituudi vene keele ja kirjanduse ning inglise keele alal. 1984 lõpetas ta Thbilisi Riiklikus Ülikoolis rahvamajanduse planeerimise osakonna.

Pärast Adžaaria presidendi kohalt tagasi astumist on Abašidze elanud Moskvas.

  • 19621965 inglise keele õpetaja muusikatehnikumis ja komsomoliaktivist
  • 19651980 44. ja 105. tehnikakooli (ehitusalaste koolide) direktor
  • 19811984 Bathumi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimees
  • 19841986 Adžaari ANSV teenindusministri esimene asetäitja
  • 1989 Gruusia Vabariigi teeninduskontserni president
  • 1991– Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu liige ja esimees
  • 1991– Gruusia parlamendi liige (valiti 1991, 1992, 1995, 1995)
  • 1992 – detsember 1995 Gruusia parlamendi aseesimees
  • 1998– Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja Adžaaria Autonoomse Vabariigi pea
  • 2001 valiti üldvalimistel Adžaaria autonoomse piirkonna presidendiks
  • Gruusia presidendi eriesindaja Gruusia-Abhaasia konflikti lahendamisel
  • 5. mail 2004 astus Adžaaria presidendi kohalt tagasi

Aslan Abašidze valiti Euroopa Parlamendi rahvusvahelise sõltumatu humanitaarprobleemide büroo nõukogu liikmeks.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

1991 asutas Aslan Abašidze partei Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit, mis oli edukas Gruusia valimistel novembris 1995.

Kui Gruusia 1991 taasiseseisvus, sai Abašidzest Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees. Ta oli aastatel 1990–1992 ja 19921995 ka Gruusia parlamendi asespiiker.

Adžaarias rajas ta sõltumatu võimubaasi, jäädes Thbilisi keskvalitsuse ja opositsiooni vahepealsele kursile. Ta rajas vastukaaluks president Zviad Gamsahhurdiat pooldavatele ja vastustavatele üksustele oma sõjaväe.

Kui Gamsahhurdia pooldajate ja vastaste vahel puhkes talvel 1991/92 ja sügisel 1993 kodusõda, hoidis Abašidze mõlemad pooled Adžaariast eemal, nii et sõda Adžaaria territooriumile ei ulatunud.

Erinevalt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia juhtidest ei taotlenud Abašidze oma autonoomse vabariigi iseseisvust. Pärast Gamsahhurdia kukutamist ajas ta Adžaarias "relvastatud autonoomia" poliitikat. Ta muutis Adžaaria sisuliselt vabamajandustsooniks, kus on vähe kaubanduspiiranguid (väidetavalt ka vähe piiranguid salakaubandusele. Tollimaks ja muud maksud lähevad keskvalitsusest mööda minnes otse Adžaariale. Sellise majanduspoliitika tõttu on Adžaariast saanud üks Gruusia jõukamaid piirkondi.

Abašidzele on ette heidetud karmikäelist valitsemist, mida on nimetatud isegi feodaalseks. Igatahes paistab tal olevat rahva seas väga suur poolehoid.

1998 valiti Abašidze 93% häältega Adžaaria presidendiks. Venemaa vaatlejate hinnangul oli tegemist üldiselt vabade ja õiglaste valimistega. Seda hinnangut võis mõjutada Abašidze Venemaa-sõbralik poliitika.

Abašidze ei ole taotlenud üleriigilist võimu. Ta on toetanud neid jõude, kellest ta on lootnud toetust oma positsioonile Adžaarias. Ta sõlmis kokkuleppe president Eduard Ševardnadze, kes nähtavasti eelistas Adžaaria pooliseseisvust järjekordsele kodusõjale. Nende suhted muutusid halvaks 1990. aastate lõpus, kui nad süüdistasid teineteist korruptsioonis ja riigireetmises.

Kui Ševardnadze oli novembris 2003 sunnitud tagasi astuma, tekkis Abašidze ja uue keskvalitsuse vahel poliitiline kriis. Opositsioon oli Ševardnadzet teravalt kritiseerinud selle eest, et ta ei suutnud lahendada separatismiprobleemi, mis hõlmas ka keskvõimu kontrolli puudumise Adžaaria üle. Abašidze nägi selles ohtu oma positsioonile ja Adžaaria pooliseseisvuse püsimisele ning kuulutas Ševardnadze kukutamise riigipöördeks. Ta kuulutas Adžaarias välja erakorralise seisukorra ja taotles Venemaa toetust avaliku konflikti puhuks. Kuid tal ei õnnestunud Venemaalt kuigi palju toetust saada ning samal ajal avaldas USA talle tugevat survet, et ta läheks järeleandmistele. 25. jaanuaril 2004 kohtus Abašidze Bathumis Gruusia ametisse astuva presidendi Mihhail Saakašviliga ning teatas kavatsusest teha Saakašviliga koostööd.

Sellest ei tulnud midagi välja. Saakašvili tõotas taastada keskvõimu kontrolli Gruusia separatistlike regioonide üle. 14. märtsil 2004 ei lasknud Adžaaria piirivalve autokolonnil, mis viis Saakašvilit 28. märtsiks planeeritud Gruusia parlamendivalimiste kampaania raamides ette nähtud üritustele, Adžaariasse siseneda. Abašidze süüdistas Saakašvilit selles, et ta toob Adžaariasse sõjaväekonvoi, et teda kukutada, ja kuulutas Adžaarias välja hädaolukorra ja relvastatud formeeringute mobilisatsiooni. Vastuseks esitas Saakašvili Abašidzele ühe ööpäevase tähtajaga ultimaatumi keskvõimu tunnustamiseks ning Adžaaria poolsõjaväeliste jõudude laialisaatmiseks.

Gruusia sulges Adžaaria kaubateed. Välismaa valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid pöördusid mõlema poole üleskutsega lahendada omavahelised erimeelsused rahumeelselt.

Vajab täiendamist maikuu sündmuste kohta

  • Gruusia Orientialistide Assotsiatsiooni aupresident
  • Gruusia Poliitikateaduste Akadeenia auakadeemik
  • Gruusia Rahvuslike ja Sotsiaalsete Probleemide Akadeemia auliige
  • 1976 orden "Austuse märk"
  • 1994 kindralmajor
  • 1996 Rahvusvahelise Infotehnoloogia akadeemia liige
  • 1996 Nanseni rahupreemia
  • 1997 Malta ordu kavaler
  • 1999 maailma rahvusvahelise akadeemia "Eliit" liige
  • 1999 mitme rahvusliku akadeemia liige
  • 1999 narkootikumidevastase võitluse kangelane
  • 1999 laste ja täiskasvanute päästmise fondi autunnistus

Venemaa ühiskompanii "Kosmos ja Maa" on otsustanud nimetada nimetu tähe Amburi tähtkujus Aslan Abašidze nimega.

Aslan Abašidze abikaasa Maguli Gogitidze on elukutselt muusik ja Adžaaria Kultuurifondi esimees ja rahvusvahelise organisatsiooni "Gruusia naised rahu ja elu eest" esinaine.

Tal on tütar Diana, kes on USA-s õppinud keeleteadlane, ja poeg Giorgi, kes on olnud Bathumi linnapea.

Tema hobid on joonistamine ja skulptuur.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]