Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)

Bengt Gabrielsson Oxenstierna

Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (16. juuli 1623 Mörby, Uppland – 12. juuli 1702 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Sündis Korsholmi ja Vaasa krahvi, Mörby ja Lindholmeni vabahärra, ning Rosersbergi härra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656) ja Anna Gustafsdotter Banéri (1585–1656) pojana. Oli 1643–1644 Uppsala ülikooli rektor. 26. märtsil 1651 sai ta isa kaudu krahvitiitli ja immatrikuleeriti 1652. aastal krahvisuguvõsana nr. 8 Oxenstierna af Korsholm och Wasa Rootsi rüütelkonda.[1] 1653. aastast oli ta Wismari tribunali president ja 1654 kuninglik riiginõunik, kantseleinõunik ja Varssavi kindralkuberner.

27. juunist 1662 kuni 11. augustini 1666 oli kindralkuberneri ametis Liivimaal, 1674–1676 saadik Viinis, 1680 Karl XI kantseleipresident ja 1686 Uppsala Akadeemia kantsler.[2]

Ta suri Stockholmis ja maeti Uppsala toomkirikusse.

Ta oli Soomes asuvate Korsholmi ja Wasa krahv; Rootsis Mörby ja Lindholmeni vabahärra ning Rosersbergi, Koporje ja Kattila (vene Усадьба Котлы) härra. Liivimaal kuulus talle Palsmane kihelkonnas (Kirchspiel Palzmar) isalt päritud Aumeisteri mõis (Serbigal)[3] ja Ingerimaal 1673. aastal vennalt, riigimarssal Gabriel Gabrielsson Oxenstiernalt (1619–1673), päritud Koporje loss, ning mitmed mõisad ja külad.

Perekond

[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 27. veebruaril 1661 Stockholmis vabapreili Eva Juliana Wachtmeisteriga (1639–1666), kes oli sõjanõuniku, riigitallmeistri, Eestimaa maanõuniku ja Aunaku mõisniku, vabahärra Hans Wachtmeister af Björkö (1609–1652)[4] ja Agnes Margareta von Helmstedti tütar.[5] [6] Abielust sündisid:

  • Anna Margareta (1661–1695), stiftineitsi Gandersheimi kloostris
  • Johan Bengtsson Oxenstierna (1664–1690), admiraliteedi kapten
  • Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1665–1683), kapten Püha Rooma keisririigi teenistuses

17. detsembril 1667 abiellus ta Magdalena Stenbockiga (1649–1727), kes oli riiginõuniku, Saaremaa kuberneri ja Liivimaa kindralkuberneri Erik Gustavsson Stenbocki (1612–1659) ja Catharina von Schwerini (1619–1655) tütar. Abielust sündis 15 last, kellest 7 said täiskasvanuks:

  • Bengt Bengtsson Oxenstierna (1670–1709), brigadir, teenis Rootsi vägedes Madalmaades
  • Eva Magdalena (1671–1722), 1690. aastast Pfalzi pärilussõjas sõdiva Magnus Stenbocki (1664–1717) abikaasa
  • Catharina Charlotta (1672–1727)
  • Eleonora Christina (1674–1715), 1706. aastast Rootsi Preisimaa saadiku Johan Scheringsson Rosenhane (1642–1710) neljas abikaasa
  • Erik Bengtsson Oxenstierna (1678–1706), Ihukaitserügemendi (Livgardet) kolonelleitnant
  • Marta Juliana (1680–1728)
  • Hedvig Sofia (1686–1735), 1715. aastast kindralmajor Schering Johansson Rosenhane (1685–1738) abikaasa

Teised lapsed – Beata Catharina (1668–1668), Sigrid Juliana (1675–1677), Ebba Christina (1676–1676), Axel (1679–1680), Sigrid Christina (1681–1682), Carl (1683–1683), Ulrik (1684–1685) ja Carl Fredrik (1688–1688) – surid kõik noorelt.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 7".
  2. ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 488-489
  3. ↑ pilis.lv: Aumeisteru (Aumeistaru) muiža (läti keeles)
  4. ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 87".
  5. ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2, Estland, Görlitz 1930, lk. 267".
  6. ↑ "Oxenstierna Family Website: Bengt Gabrielsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (1623 - 1702)". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2012. Vaadatud 6. aprillil 2009.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Krahv Axel Lillie 		Liivimaa kindralkuberner
1662—1666 		Järgnev
Krahv Claes Tott