Ene Mihkelson | |
---|---|
Ene Mihkelson 2009. aastal | |
Sünniaeg |
21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa, Eesti |
Surmaaeg | 20. september 2017 (72-aastaselt) |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjanik |
Tegev | 1967–2017 |
Ene Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa – 20. september 2017) oli eesti prosaist ja luuletaja.
Ta õppis aastatel 1952–1953 Rägavere 7-klassilises koolis, 1953–1959 Karitsa 7-klassilises koolis ja 1959–1963 Rakvere Internaatkoolis. Aastatel 1963–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.
Ta töötas aastatel 1968–1969 õpetajana Võnnu Keskkoolis ja 1969–1979 teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis. Hiljem oli vabakutseline kirjanik.
Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Tema loomingus on läbivad teemad Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet.
Esikluulekogu ilmus 1978. aastal, kokku on temalt ilmunud 13 luulekogu. Tema luules on vähe rütme ja riime, küll aga sisaldab see inversioone. Seda iseloomustab jõulisus ja sage allegooriate kasutus.
Temalt on ilmunud neli romaani ja mitu lühijuttu:
12. mail 2018 asutasid Ene Mihkelsoni loomingu austajad ja tema lähemad sõbrad Ene Mihkelsoni vaimse pärandi hoidmise ja edasikandmise eesmärgil Ene Mihkelsoni Seltsi.[4] Septembris 2018 asutas selts Tartu Kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fondi, mis toetab stipendiumidega uurijaid, kes soovivad süvitsi tegeleda Ene Mihkelsoni loominguga või sellega seotud uurimisküsimustega.[5] Augustis 2019 asutas selts Ene Mihkelsoni fondi juurde ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.[6] Preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud selliste silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ene Mihkelson |