Hermann von Keyserling

Hermann Keyserling.

Krahv Hermann Alexander von Keyserling (20. juuli 1880 Kõnnu mõis – 26. aprill 1946 Innsbruck) oli baltisaksa filosoof.

Tegeles loodusfilosoofia ja kultuurifilosoofiaga. Sai laialt tuntuks "Ühe filosoofi reisipäevikuga" (Das Reisetagebuch eines Philosophen). Oli tugevalt mõjutatud Jakob von Uexkülli vaateist. Toetudes Wilhelm Dilthey ja Friedrich Nietzsche ideedele taotles luua Euroopa-väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis 1898–1899 Tartu Ülikoolis keemiat.

1902. aastal lõpetas Viini Ülikooli.

Elas kuni 1918. aastani Raikküla mõisas, hiljem Darmstadtis. Hermann von Keyserling oli Raikküla mõisa ja Puhtu mõisa viimaseks omanikuks.

Rajas Darmstadtis "Tarkuse kooli" (Schule der Weisheit).

Perekond

[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal abiellus krahvinna Goedela von Bismarck-Schönhauseniga (1896–1981), kelle vanemad olid vürst Otto von Bismarcki poeg Herbert von Bismarck (1849–1904) ja Marguerite Hoyos (1871–1945). Abielust sündisid:

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Das Gefüge der Welt" (1906)
  • "Das Reisetagebuch eines Philosophen" (1919)
  • "Philosophie als Kunst" (1920)
  • "Schöpferische Erkenntnis" (1922)
  • "Das Buch vom Ursprung" (1947)

Eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

Artiklid

  • "Baltikum". Tõlkinud Krista Läänemets, kommenteerinud Märt Läänemets – Looming 1989, nr 6, lk 812–821
  • "Filosoofia kui kunst". Tõlkinud Krista Läänemets – Vikerkaar 1990, nr 7, lk 73–75
  • "Ida ja Lääne kultuuriprobleemide seesmistest seostest. Läkitus Ida rahvastele". Tõlkinud Krista Läänemets – Looming 1990, nr 11, lk 1536–45
  • "Ajalikud, ajatud ja igavesed suurvaimud". Tõlkinud Krista Läänemets – Akadeemia 1991, nr 1, lk 132–139

Näidend tema kohta

[muuda | muuda lähteteksti]

Aigar Vahemetsa näidend "Maailmareis" räägib Hermann Keyserlingist. Selle lavastuses Eesti Draamateatris mängis Keyserlingi Martin Veinmann.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bernhard Linde, "Krahv Hermann Keyserling. Jooni balti-saksa filosoofist" – Eesti Kirjandus 1927, nr 8, lk 464–471
  • Kalevi Kull 1984. Keyserlingid Eestimaa bioloogias. Eesti Loodus 27(12), 786–791.
  • Krahv Herm. Keyserling In Memoriam, Välis-Eesti nr 19, 12. mai 1946, lk 4
  • Frieda Drewerk (= Reed Morn), "Krahv Keyserlingi sõnum viisusest" – Mana 1964, nr 4/5, lk 269–276
  • Jaan Undusk, "Eesti kui Belgia. Viimne baltlane Hermann Keyserling" – Tuna 2003, nr 2, lk 48–71; lisa lk 71-78: Hermann Keyserling, "Balti küsimusest". Saksa ja inglise keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Undusk
  • Jaan Undusk, "Keyserling 2003: mõtteid rahvusvahelise sümpoosioni järel" (Alexander, Eduard ja Hermann Keyserlingile pühendatud sümpoosionist "Siin on kusagil mujal: Keyserlingide balti maailmaelamus", toimus 18.–21. 9. 2003 Tartus) – Tuna 2004, nr 1, lk 141–150
  • Jaan Undusk, "Keyserlingide kütkes" – Keel ja Kirjandus 2004, nr 4, lk 315–316
  • Henning von Wistinghausen, "Krahv Hermann Keyserlingi konflikt eestimaalastest rahvuskaaslastega 1917/18", tõlkinud Katrin Kaugver – Tuna 2004, nr 3, lk 52–64 ja nr 4, lk 66–81
  • Ilmar Vene, "Valdusteta krahv: tagantjärele uide Hermann von Keyserlingi teemal" – Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 63–65

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]