Herta Elviste (sünninimi Hertha-Marianne Brandt, alates 1954. aastast Herta Eelmäe; 12. juuni 1923 Pärnu-Jaagupi – 29. oktoober 2015) oli eesti näitleja.
Tema vanemad olid käsitöölised. Ta lõpetas 1936 Pärnu-Jaagupi algkooli, õppis aastatel 1939–1942 Pärnus Putnini balletistuudios. Töötas 1940–1950 ja 1952–1958 Pärnu Endlas; alates 1958. aastast Vanemuises.
- 1940 Telefonist – Trenjovi "Ljubov Jarovaja"
- 1945 Varja – Knorre "Kohtumine hämaras"
- 1947 Mašake – Afinogenovi "Mašake"
- 1951 Mirandolina – Goldoni "Võõrastemaja perenaine"
- 1954 Akulina – Lev Tolstoi "Pimeduse võim"
- 1956 Hulda – Wuolijoki "Juuraku Hulda"
- 1957 Hedda – Henrik Ibseni "Hedda Gabler"
- 1957 Lonni – Tammsaare / Andres Särevi "Elu ja armastus"
- 1958 Clea – Figueiredo "Aisopos"
- 1959 Maša – Anton Tšehhovi "Kajakas"
- 1960 Lea – Juhan Smuuli "Lea"
- 1961 Miina – Jotuni "Mehe küljeluu"
- 1961 Ljolja – Šteini "Ookean"
- 1962 Grete – Boris Kõrveri "Ainult unistus"
- 1962 Anni ja Kadri – Pakkala "Parvepoisid"
- 1963 Liisa – Gribojedovi "Häda mõistuse pärast"
- 1963 Gittel – Gibsoni "Kaks kiigelaual"
- 1965 Mathilde – Juhan Smuuli "Kihnu Jõnn"
- 1966 Lesk – Juhan Smuuli "Polkovniku lesk"
- 1967 Maali – Hugo Raudsepa "Vedelvorst"
- 1969 Made / Mangu-Elts – August Kitzbergi "Laseb käele suud anda"
- 1969 Perenaine – Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumäng"
- 1972 Alice – August Strindbergi "Surmatants"
- 1972 Leena – Enn Vaiguri / Kaarel Irdi ja Veljo Tormise "Külavahelaulud"
- 1973 Parasja – Miljutini "Trembita"
- 1974 Paula – Oskar Lutsu / Ardi Liivese "Tagahoovis"
- 1976 Juula – Tammsaare / Osvald Toominga "Põrgupõhja uus Vanapagan"
- 1976 Jurgeluszka – Andrzejewski / Jaan Toominga ja Rein Heinsalu "Polonees 1945" (algse pealkirjaga "Tuhk ja teemant")
- 1977 Roosi – Valter Ojakääru "Suveöö ilmsi"
- 1978 Mari – Tammsaare / Osvald Toominga "Tõde ja õigus"
- 1980 Veera – Olev Antoni "Laudalüürika"
- 1982 Melania – Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised"
- 1982 Claire, vana daam – Dürrenmatti "Vana daami külaskäik"
- 1985 Pritõkina – Gorki "Barbarid"
- 1986 Sauna-Madise eit – Tammsaare / Ago-Endrik Kerge "Aeg tulla – aeg minna"
- 1986 Amalia – Johann Straussi "Nahkhiir"
- 1987 Olympe – Feydeau’ "Kirp kõrvas"
- 1988 Turussina – Ostrovski "Igal lollil oma lõbu"
- 1989 Brežnevi naine – Yliruusi "Magamistoad"
- 1991 Kleantis – Molière’i "Amphitryon"
- 1993 Pelajia – Highway "Me sõidame Torontosse"
- 1995 Vanem daam – Karl Ristikivi / Margus Kasterpalu "Hingede öö”
- 1995 Fonsia Dorsey – Coburni "Džinnimäng" (Elva kultuurimajas)
- 1997 proua Sharpe – Jerome’i "Neljanda korruse ajutine"
- 1997 Majasokk – Astrid Lindgreni / Mikk Mikiveri "Väikevend ja Karlsson katuselt"
- 1999 Leena – Mart Kivastiku "Õnne, Leena"
- 1999 Mag – McDonaghi "Mägede iluduskuninganna"
- 2001 Augusta – Nilssoni "Mädarõikamaa"
- 2002 Olga – Enquisti "Tšehhovi kolm õde"
- 2004 Vürstinna Božena –Imre Kalmani "Krahvinna Mariza"
- 2004 Vera Ivanovna – Razumovskaja "Vladimiri väljak"
- 2006 Pilar Ternera – Toomas Hussari / Gabriel García Márqueze "Sada aastat..."
- 2007 Alma Berglund – Ingmar Bergmani "Lärmab ja veiderdab"
- 2009 Vanaema – Ödön von Horvathi "Lood Viini metsadest"
- 1963 "Roosa kübar"
- 1967 "Viini postmark"
- 1976 "Suvi"
- 1998 "Kallis härra Q"
- 2000 "Armas tuss 50 aastat hiljem"
Herta Elviste oli abielus näitleja Uno Loidiga ja alates aastast 1954 Vanemuise näitleja Lembit Eelmäega. Esimesest abielust sündis poeg Vaino Elviste (eluaastad 1948–1975). Teisest abielust sündis 1956 poeg Andrus Eelmäe, kellest sai samuti näitleja.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- Evald Hermaküla, "Suurte näitlejate läbi võib saada lavastajaks" (Herta Elviste juubeli puhul) – Teater. Muusika. Kino 1983, nr 6, lk 76–79
- Intervjuu – Postimees 11. 6. 1993
- Vastab Herta Elviste, üles kirjutanud Anne Tuuling – Teater. Muusika. Kino 1996, nr 11, lk 3–13
- Eesti teatri biograafiline leksikon, Tallinn 2000, lk 85–86, artikli autor Tiina Jürimäe
- "Endla teatri biograafiline leksikon", koostanud Ain Roost ja Ilona Smeljanski, Pärnu Teater Endla ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2008