Jakov Smuškevitš

Jakov Vladimirovitš (õieti Volfovitš) Smuškevitš (vene keeles Яков Владимирович (Вольфович) Смушкевич; 14. aprill (vkj 1. aprill) 1902 Rokiškis, Novoaleksandrovski maakond, Kaunase kubermang – 28. oktoober 1941 Kuibõsevi oblast) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, lennuväe kindralleitnant; kahekordne Nõukogude Liidu kangelane, rahvuselt juut.

Smuškevitš osales pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni läänerindel kodusõjas kütipolgu komissarina.

1931 lõpetas ta Krimmis asuva Katša kõrgema lendurite sõjalennukooli. Ta määrati Vitebskis asuva lennubrigaadi komissariks ja ta muutis selle kiiresti Punaarmee lennuväe eesrindlikuks üksuseks.

1936. aastal määrati ta kõrgeimaks lennuväe nõunikuks vabariikliku armee juurde Hispaania kodusõjas. Seal sõdis ta 17. juunini 1937. Hispaanias kasutas ta varjunime "Kindral Douglas". Ta juhatas Madridi kaitsmist õhurünnakute eest. Sõjas ülesnäidatu eest sai ta 21. juunil 1937 Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse.

1937. aasta juunikuus saabus ta tagasi NSV Liitu. 20. juunil 1937 ülendati ta korpuseülemaks, lõpetas seejärel Frunze-nimelise sõjaakadeemia täienduskursused juhtidele ja määrati veel samal aastal Punaarmee õhujõudude ülema asetäitjaks. 1939. aasta novembrikuus määrati ta Punaarmee õhujõudude ülemaks.

1938 autasustati teda medaliga "Kakskümmend aastat Tööliste-Talupoegade Punaarmeed".

1939. aasta maist augustini juhatas ta Nõukogude–Jaapani relvakokkupõrke ajal Halhin-Goli jõel Mongoolias lennuväe 1. armeegruppi. Lahingutes ülesnäidatu eest autasustas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium teda 17. novembril 1939 teda teist korda Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ja selle juurde käiva samal aastal asutatud Kuldtähe medaliga. Mongoolia valitsus autasustas teda Mongoolia Rahvavabariigi Lahingulise Punatähe ordeniga.

Smuškevitš oli NSV Liidu Ülemnõukogu I koosseisu liige. 1939 nimetati ta NLKP Keskkomitee liikmekandidaadiks.

4. aprillil 1940 ülendati Smuškevitš 2. järgu armeekomandöriks. See auaste anti NSV Liidus 34 inimesele (kellest 23 lasti maha) ja Smuškevitš oli neist viimane: 7. mail see auaste kaotati ja Smuškevitši auaste muudeti kindralleitnandiks.

8. juunil 1941 Smuškevitš vahistati ja 28. oktoobril 1941 lasti kohtuotsuseta maha. Sellise käsu andis NKVD juht Lavrenti Beria, lähtudes Stalini juhistest, 18. oktoobril 1941. Süüdistuse kohaselt olevat Smuškevitš juhtinud salajast organisatsiooni, mille eesmärk olevat olnud Hispaania Vabariigi kukutamine, Punaarmee sõjalise valmisoleku nõrgendamine ja õnnetuste sagendamine Nõukogude õhujõududes.

21. märtsil 1947 võeti Smuškevitšilt tagantjärele ära Nõukogude Liidu kangelase aunimetus ja kõik riiklikud autasud. Ta rehabiliteeriti postuumselt 1954. aastal.