Isikuandmed | |||
---|---|---|---|
Täisnimi | Konstantin Vassiljev | ||
Sünniaeg | 16. august 1984 | ||
Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||
Pikkus | 175 cm | ||
Positsioon | ründav poolkaitsja | ||
Klubiandmed | |||
Koduklubi | FC Flora | ||
Särginumber | 14 | ||
Noorteklubid | |||
–2002 | Tallinna Jalgpalliklubi | ||
Klubikarjäär* | |||
Aastad | Klubi | M | (V) |
2000–2001 | Tallinna Jalgpalliklubi II | 29 | (22) |
2002 | HÜJK Emmaste (laenul) | 4 | (0) |
2002 | Tallinna Jalgpalliklubi | 25 | (10) |
2003–2007 | Tallinna FC Levadia | 124 | (50) |
2007–2011 | NK Nafta Lendava | 102 | (13) |
2011 | FC Luka Koper | 22 | (3) |
2011–2014 | Permi Amkar | 64 | (4) |
2014–2015 | Piast Gliwice | 25 | (5) |
2015–2017 | Jagiellonia Białystok | 67 | (20) |
2017–2018 | Piast Gliwice | 23 | (1) |
2019– | Tallinna FC Flora | 57 | (22) |
Koondisekarjäär‡ | |||
Aastad | Koondis | M | (V) |
2006–2024 | Eesti [1] | 158 | (26) |
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad, uuendatud seisuga 31. detsember 2020. ‡ Koondisemängude ja -väravate arv seisuga 5. juuni 2024. |
Konstantin Vassiljev (sündinud 16. augustil 1984 Tallinnas) on vene rahvusest Eesti jalgpallur (poolkaitsja), kes mängib jalgpalli Tallinna FC Flora ridades.
Ta alustas karjääri 2001. aastal Tallinna Jalgpalliklubis.
2002. aastal liitus ta FC Levadiaga. 2008. aastal siirdus ta Sloveenia klubi NK Nafta Lendava ridadesse.
Suvel 2009 tundis Vassiljevi palkamise vastu väidetavalt huvi Austria klubi SCR Altach,[2] kuid Vassiljevi enda sõnul "vahepeal tekkinud varianti enam ei ole".[3]
2011. aasta algul sõlmis ta 2,5-aastase lepingu Sloveenia kõrgliiga klubiga FC Koper. Enne seda oli ta väidetavalt lähedal siirdumisele Serie A klubisse Genoa CFC.[4] Ametliku debüüdi tegi ta 26. veebruaril 2:1 võidumängus Domžale vastu.[5]
2011. aasta suve lõpus sõlmis ta 3-aastase lepingu Venemaa kõrgliiga klubiga Permi Amkar.[6]
2015. aasta suve lõpus sõlmis ta 2-aastase lepingu Poola kõrgliiga klubiga Jagiellonia Białystok.[7]
2006. aastast alates on ta mänginud Eesti koondises 131 mängu ja löönud 25 väravat.
28. märtsil 2009 MM valikmängus Armeenia vastu lõi Vassiljev 1:1 viigivärava, mis oli temale esimeseks koondisesärgis. Mängu lõppseis jäi 2:2.
10. oktoobril 2009 mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu oli ta esmakordselt koondise kapten, kuna kollaste kaartide tõttu pidi mängu vahele jätma Raio Piiroja. Mäng kaotati 0:2.[8]
9. veebruaril 2011 lõi ta 2:2 viigimängus Bulgaariaga penaltitest mõlemad Eesti väravad, kuid hiljem mõisteti kohtunikud süüdi kihlveopettuses ning mängu ei kajastata ametlikus statistikas.[9]
25. märtsil 2011 lõi ta 2:0 võidumängus Uruguay vastu 1:0 värava ning andis väravasöödu.[10]
7. oktoobril 2011 Konstantin Vassiljev lõi EM-valikmängus Põhja-Iirimaale kaks väravat ning aitas Eesti koondisel 2:1 alistada Põhja-Iirimaa.
7. septembril 2013 lõi ta viigimängus Hollandiga 2 väravat. Mäng lõppes 2:2.
Tema koondisekarjäär lõppes 2024. aastal maavõistlusmängus Šveitsiga, kus ta pääses väljakule kohtumise 81. minutil ja tõusis sellega Eesti rekordinternatsionaaliks 158 mänguga koondises.[11][12]
Vassiljev sai Eesti kodakondsuse 2002. aastal.[14]
2011. aastal valiti ta aasta kodanikuks motoga „Kodanikuks kasvanud”.[14][15]
30. detsembril 2022 avaldas endine koondislane ja sel ajal jalgpalliagendina tegutsev Andrei Stepanov oma sotsiaalmeedias foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga ühise laua taga nii Stepanov ise, sel hetkel koondislased Konstantin Vassiljev ja Sergei Zenjov, koondise treener Andres Oper ja veel mitmed varem Eestit esindanud jalgpallurid.[16]
Pilt pälvis sotsiaalmeedias ja internetiportaalides laialdast vastukaja ja paljude, teiste seas kultuuriminister Piret Hartmani arvates ei olnud Venemaa koondise peatreeneriga koosistumine Venemaa Ukraina-vastase agressiooni valguses Eesti koondise jalgpalluritele sobilik.[16]
4. aprillil 2024 küsis Õhtulehe ajakirjanik saates "Kolmas poolaeg" Vassiljevilt pildiskandaali valguses, et miks ta on Vene-Ukraina sõjas rahu, mitte Ukraina poolt.[17] Vassiljev väitis, et ta on sõjast šokis ning ei ole kummagi poolt. Enim tekitas rahva seas vastumeelsust lauseosa, et rahu võib tulla ka Venemaa võiduga.[17]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Konstantin Vassiljev |