Kristiina Ojuland (sündinud 17. detsembril 1966 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik. Ta kuulus 11. aprillist 1995 kuni 5. juunini 2013 Eesti Reformierakonda.[1] Ta oli 2002–2005 Eesti välisminister ja 2009–2014 Euroopa Parlamendi liige.
Ta on lõpetanud Kohtla-Järve 5. Keskkooli (Jõhvis) 1985. aastal. 1990. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 2000–2010 õppis ta samas ülikoolis magistriõppes politoloogia erialal ja sai riigiteaduste magistriks. 1992 õppis ta Eesti Diplomaatide Koolis ja sai diplomaadikutse. Ta on täiendanud end Genfi rahvusvaheliste suhete instituudis ja Viini Diplomaatia Akadeemias.
Ta on propageerinud eesti keele kaitset lisava klausli lisamist Eesti põhiseadusse.[2]
Ojuland on tavaliselt oma riigikogu liikmele mõeldud kuluhüvitisi kasutanud maksimaalselt. "See, kuidas riigikogu liige kasutab talle tööks mõeldud kuluhüvitisi, on sügavalt iga inimese südametunnistuse küsimus," ütles ta.[3]
1997. aastal tabati toona riigikokku kuulunud Ojuland autoroolist 0,4-promillise joobega. 2002. aastal kritiseeris ta samuti joobes autot juhtinud Indrek Tarandit: "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel."[4]
Aastatel 2002–2005 oli Ojuland välisminister Siim Kallase ja Juhan Partsi valitsuses.
Veebruaris 2005 esitas peaminister Parts president Rüütlile ettepaneku vabastada välisminister usalduse kaotuse tõttu ametist, mida põhjendati kaitsepolitsei aruandega, kust selgus, et välisministeeriumis valitseb riigisaladustega ümberkäimisel korralagedus. Prokuratuuri ja kaitsepolitsei poolt hiljem läbi viidud uurimine aga näitas, et "ei leidnud kinnitust, et mõni isik, kellele salastatud usaldati, oleks need ära kaotanud. Kogutud tõenditest nähtus, et dokumentide töötlemine toimus turvaalal ettenähtud ruumides, ning teabe avalikustamist pole tuvastatud."[5] Uueks välisministriks sai Rein Lang.
XI Riigikogu valimiskampaania käigus osales ta Rakveres üritusel, kus Robert Antropov astus üles Elvis Presleyna ja Ojuland Marilyn Monroena. Antropov ei pääsenud Riigikokku, Ojuland pääses.[6]
2009. aastal sai Kristiina Ojuland Euroopa Parlamendi liikmeks.
2013. aastal puhkes Reformierakonnas skandaal, kui selgus, et mitmes piirkonnas oli erakonna sisevalimistel hääletustulemusi võltsitud ja hääletust mõjutatud. Vähem tuntud poliitikute kõrval oli skandaali segatud ka Kristiina Ojuland, kes sihilikku häältepettust eitas.
Partei juhatuse otsusega heideti ta siiski 2013. aasta juuni alguses Reformierakonnast välja.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär kinnitas, et juhatuse koosolekul ei leidnud tõestamist, et Ojuland oleks andnud identiteedivarguseks otsese käsu, tegelikult polnud ühtegi reaalset tõendit, e-kirja või midagi muud, mis oleks seniseid kahtlusi kinnitanud, otsest tõestust, nagu oleks ta käskinud teiste inimeste nimel enda eest sisevalimistel hääletada, ei leitud, seepärast ei nimetanud ka aukohus Ojulandi väljaheitmise ettepanekut tehes mitte identiteedivargust, vaid erakonnale kahju tekitamist.[7][8][9]
Juba aastaid Aserbaidžaani suunal tegutsenud ning riigi arengut kiitnud[10][11][12][13] Ojuland käis 2013. aasta oktoobris Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni välise liikmena vaatlemas Aserbaidžaani presidendivalimisi. "Valimised olid läbipaistvad, vabad ja ausad," kinnitas ta, õnnitledes sel puhul Aserbaidžaani rahvast. Ojulandi hinnang pälvis kriitikat nii ajakirjanduses kui ka teistelt poliitikutelt, kuna Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad leidsid tõsiseid ja üleüldisi rikkumisi valimisprotseduuri kõikidel etappidel, Aserbaidžaani valimiskomisjon aga avaldas ametlikku nutitelefonirakendust reklaamides kogemata valimistulemused (senise presidendi İlham Əliyevi ülekaaluka võidu) juba päev enne valimiste toimumist.[14][15] Ojuland väitis, et külastas Aserbaidžaani sealse parlamendi kutsel ning reisikulud maksti Euroopa Parlamendi liikmele ette nähtud visiitide eelarvest.[16] 2014. aasta veebruaris teatas parlamendi eetikakomitee, et Ojuland ja veel kaheksa liiget rikkusid reegleid, kuna Ojuland ja teised liikmed käisid Aserbaidžaanis sealse valitsuse raha eest ning oleksid pidanud seda ka oma kodulehel teatama.[17]
2014. aasta alguses teatas Ojuland, et soovib luua uue partei. Ajakirjanduse andmetel teisi tuntud poliitikuid algatusrühma ei kuulunud. Algul tahtis Ojuland võtta partei nimeks kunagise NO99 teatrilavastuse eeskujul Ühtne Eesti, ent kui teater keeldus talle kaubamärki loovutamast, nimetas poliitik teatriinimesi "geneetilisteks kommunistideks ja nende sabarakkudeks", kes "püüavad end kultuuriinimeste sirmi alla paigutada".[18] Erakonna nimeks pandi Rahva Ühtsuse Erakond.[19]
2015. aasta Riigikogu valimistel sai RÜE 0,4% valijate häältest (2290 häält). Lääne-Virumaal, Valimisringkonnas nr 6 kandideerinud Ojuland sai 274 häält ning valituks ei osutunud.[20]
Kristiina Ojuland kandideeris ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina[21] ja kogus 3024 häält, millest ei piisanud valituks saamiseks.[22]
2015. aasta kevadel ja suvel pälvis Ojuland tähelepanu immigratsiooni vastustavate seisukohtadega. Muuhulgas esines ta avaldustega nagu "Järjekordselt näen täies tööjõus noort neegrit Itaalias raha kerjamas inimestelt, kes ausa tööga on oma lõunasöögi välja teeninud"; "See neegrite küsimus on Eesti jaoks eksistentsiaalne ja tagasipöördumatu. Kui lubame nad sisse, siis on ajalugu juba võimatu muuta" ning "Täna tunnen mina valge inimesena, et valge rass on ohus." Augustis kutsus ta Facebookis üles koostama "reeturite nimekirja": "Hakkame koos kaardistama nimeliselt inimesi, kes on juba alustanud Eestimaa mahamüümist moslemitele ja neegritele."[23]
Intervjuus Laupäevalehele ütles ta: "Kui te küsite, kas ma vihkan pagulasi, vastan, et ei vihka. Ma lihtsalt armastan Eestimaad. Kavatsen seda Eestit kaitsta muutuste eest, mida toob kaasa massiimmigratsioon."[24]
Euroopa parlamendis oli Ojuland LGBT intergrupi (mingis kindlas küsimuses ühiste vaadetega liikmete toetusrühm) liige.[25]
2012. aastal Euroopa Parlamendi projekti NISO (projekt, mille eesmärgiks oli kodaniku- ja meediahariduse kaudu tõsta õpilaste arvu, kes peavad lugu võrdõiguslikkusest ja inimõigustest) töötulemuste tutvustamise ajal rõhutas Ojuland sallivuse olulisust ühiskonnas. Ta ütles, et "Eesti väiksuse juures on oluline väärtustada igat kodanikku ning vältida tõrjuvat suhtumist vähemustesse" ja et "Salliv ja toetav suhtumine saab alguse paljuski perekonnast ja koolist."[26][25]
9. novembril 2015 ütles Ojuland TV3 saates "KolmeDok", et ta näeb "homokultuuri" propageerimises ohtu Euroopa tsivilisatsioonile ja "tervetele perekondadele" ning et massimeedia esitab tasakaalustamatult enam infot homokultuuri kohta kui traditsiooniliste pereväärtuste kohta.[27]
2016. aasta aprillis tegi Kristiina Ojuland ettepaneku keelustada Eestis avalikes kohtades koraani õpetuste ning koraani enda iganes vormis järgimine ja propageerimine: "Tänasel päeval on islamiga seotud negatiivne ja kuritegelik pool nii valdav, et meie riigi ja rahva, eriti meie naiste ja laste julgeoleku ennetavaks kaitsmiseks peame sellist sammu vajalikuks."[28]
2007. aastal osales Kristiina Ojuland telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partner oli Aleksander Makarov.[29] Ta ei tulnud paremate sekka.
Kristiina Ojuland on olnud abielus vandeadvokaadi ja diplomaadi Erik Siiguriga, seejärel elanud koos ärimehe ja poliitiku Raimo Käoga. Ojulandil ei ole lapsi.
Ojuland oskab võõrkeeltest inglise, vene ja prantsuse keelt.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "8lrXe" ei kasutata eelnevas tekstis.Tsitaadid Vikitsitaatides: Kristiina Ojuland |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kristiina Ojuland |
Eelnev Toomas Hendrik Ilves |
Eesti välisminister 2002–2005 |
Järgnev Rein Lang |