Schleswig-Holstein (laev)

Schleswig-Holstein aastal 1930.
Schleswig-Holstein aastal 1930.
Teenistuskäik
Saksamaa
Nimi Schleswig-Holstein
Nimetatud (auks) Schleswig-Holstein
Tellitud 11. juuni 1904
Ehitaja Germaniawerft, Kiel
Kiil pandud 18. augustil 1905
Vette lastud 7. detsembril 1906
Kasutusele võetud 6. juulil 1908
Saatus Lammutatud
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Deutschland klass
Veeväljasurve 13 200 t; 14 218 t täislastis
Pikkus 127,6 m
Laius 22,2 m
Süvis 7,7 m
Peamasinad 19 330 hj, kolm kolmekordse paisumisega aurumootorit = 17 sõlme (31 km/h)
Kiirus 17 sõlme (31 km/h)
Sõidukaugus 5000 meremiili (9000 km); 10 sõlme (20 km/h)
Meeskond 743
Relvastus

Ehitamisaastal:

  • 4 × 280 mm kahurit (2 × 2)
  • 14 × 170 mm kahurit (kaitstud)
  • 22 × 88 mm kahurit (kaitstud)
  • 6 × 450 mm torpeedoaparaati

Aastal 1939:

  • 4 × 280 mm kahurit (2×2)
    2 x 88 mm kahurit
    4 × 37 mm kahurit (2×2)
    22 × 20 mm kahurit

Schleswig-Holstein oli Saksamaa soomuslaev, mis osales nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Schleswig-Holstein tulistas 1. septembril 1939 Westerplatte garnisoni Poolas, alustades Teist maailmasõda.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Schleswig-Holstein oli üks viiest Deutschland-klassi laevast, mis projekteeriti ja ehitati vahetult enne HMS Dreadnoughti ilmumist. Seetõttu oli laev moraalselt vananenud juba enne, kui ta lõplikult valmis sai. Siiski jäeti Schleswig-Holstein ja tema 4 sõsarlaeva Pommern, Deutschland, Hannover ja Schlesien laevastikku alles, kuid pärast Jüütimaa merelahingut 1916. aastal võeti need laevad laevastiku nimekirjast maha ja neid kasutati edaspidi vaid abilaevadena.

Pärast sõja lõppu oli Schleswig-Holstein üks kuuest vananenud sõjalaevast, mis Saksamaale alles jäeti. Pärast moderniseerimist 1926. aastal sai Schleswig-Holsteinist kuni 1935. aasta septembrini Saksamaa laevastiku lipulaev.

1. septembril 1939 kell 4:46 tegi Schleswig-Holstein II maailmasõja esimesed lasud merel Gdańskis (Danzig) Poolas Westerplatte garnisoni pihta. Teise maailmasõja jooksul osales laev Norra dessandis ja mitmetes teistes operatsioonides, kuni meeskond ta 21. märtsil 1945 uputas.

Teise maailmasõja lõppedes tõstsid Nõukogude Liidu väed Schleswig-Holsteini üles ja viisid Tallinna Balti Laevaremonditehasesse. Tõenäoliselt liitlaste vastuseisu tõttu ei võetud teda uuesti kasutusse, vaid viidi Osmussaare lähistel asuvale Neugrundi madalikule ja kasutati seal lennuväe märklauana kuni aastani 1966.

Kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1916 – võttis osa Jüütimaa merelahingust.
  • 1917–1918 – seisis Bremerhaveni sadamas, relvastus osaliselt maha võetud.
  • 1918–1926 – leidis Kielis kasutust kui ujuvkasarmu.
  • 1926 – moderniseeriti, 1927–1935 septembrini oli Saksa sõjalaevastiku lipulaevaks
  • 1930–1931 – moderniseeriti, kahest esimesest korstnast sai üks, lõpetati katelde kivisöelt vedelkütusele üleviimine, paigaldati õhutõrjekahurid.
  • 1935 – ehitati ümber mereväe kadettide õppelaevaks. Lisati hulgaliselt voodikohtasid ja võeti maha vööris olnud eendid.
  • 1939 – 1. septembril kell 4:46 tegi II maailmasõja esimesed lasud merel Gdańskis (Danzig) Poolas Westerplatte kasarmute pihta. Peale seda siirdus Gdyniasse ja siis Helasse maavägesid toetama.
  • 1940 – osales operatsioonis "Weserübung" ehk Norra dessandis, kus jooksis korraks madalikule, kuid pääses sõsarlaeva Schlesieni abiga lahti.
  • 1940 – 8. aprillil võttis sõdurid peale Eckenförde lahes ning päev hiljem laseb nad maale Nyborgi juures.
  • 1941–1944 – tegutses Läänemerel konvoide eskordina, jäälõhkujana, toetas oma kahuritega invasiooni Venemaale ja hiljem sealt taganemist.
  • 1944 – september-detsember muudetakse ujuvaks õhutõrje patareiks. Lisatakse õhutõrjekahureid.
  • 1944 – 19. detsembril sai Gdynia (Gotenhafen) sadamas seistes Briti pommitajatelt 3 pommitabamust ning sai raskelt viga. Laev vajus põhjale. Kaks päeva hiljem tekkis laevas suur tulekahju, kuid peakaliibri kahurid seati peatselt uuesti töökorda.
  • 1945 – 25. jaanuaril võetakse Kriegsmarine nimekirjast maha, kuna suurem osa meeskonnast oli Marienburgi kaitsel surma saanud.
  • 1945 – 21. märtsil uputati Gdynia reidil meeskonna poolt 12 meetri sügavusele. Eelnevalt olid peakaliibri kahurid maha võetud.
  • 1946 – kevadel tõsteti üles Balti laevastiku päästeteenistuse poolt ning toodi alguses Kroonlinna ja siis Tallinna, Koplisse, Balti Laevaremonditehasesse remonti ja ümber nimetamisele. Uueks nimeks pidi saama "Borodino". On andmeid, et teda kasutati lühikest aega ka õppelaeva ujuvbarakina.
  • 1946 – 29. september ilmub Nõukogude Liidu laevastiku nimekirja.
  • 1947 – 25. september viiakse laev Tallinnast minema ning lastakse Neugrundi madalal koordinaatidel N59°19,98' E023°31,97' põhjale, kuhu ta jääb kasutusse lennuväe sihtmärgina kuni aastani 1966.
  • 1970. aastatel lõigati veepealne osa vanarauaks. Säilinud on veealused osad 8–9 meetri sügavuses.

Sukeldumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Vrakk asub madalas vees (kuni 10 m). Laevakerest on järel vaid rusud, mille vahel vedeleb hulgaliselt väiksemaid detaile. Hästi on vaadeldavad kolm suurt aurumootorit koos silindrite ja väntvõllidega ning peaaegu veepinnani kerkivad massiivsed katlad.

Vrakk on muinsuskaitse all ning sinna sukeldumiseks on vaja eriluba.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]