Viivi Luik
Viivi Luik kohtumisel kirjanik
Herta Mülleriga Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. aprill 2011 Sünniaeg
6. november 1946 (78-aastane) Tänassilma , Eesti Amet
prosaist, luuletaja
Viivi Luik 2021. aasta Kirjandustänava festivalil
Viivi Luik (sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas ) on eesti [ 1] luuletaja, proosakirjanik ja esseist.
Aastatel 1954–1965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis , Kalmetu 8-klassilises Koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis .[viide? ]
1965.–1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik.[viide? ]
Alates 1970. aastast on ta Kirjanike Liidu liige.[viide? ]
1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja hilisema diplomaadi Jaak Jõerüüdiga . Eeskätt abikaasa töö tõttu on Luik elanud Helsingis (1993–1997), Roomas (1998–2003), New Yorgis (2004), Riias (2006–2011) ja Stockholmis (2011–2014). 1996. aastal elas ta Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiaadina Berliinis .[viide? ]
"Pilvede püha" (luulekogu, 1965 )
"Taevaste tuul" (luulekogu, 1966 )
"Hääl" (luulekogu, 1968)
"Lauludemüüja" (luulekogu, 1968 )
"Ole kus oled" (luulekogu, 1971 )
"Pildi sisse minek" (luulekogu, 1973 )
"Leopold" (lasteraamat, 1974)
"Salamaja piir" (jutustus, 1974 )
"Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974)
"Põliskevad" (luulekogu, 1975 )
"Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976 )
"Luulet 1962–1974" (valikkogu, 1977 )
"Maapäälsed asjad" (luulekogu. 1978 )
"Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979 )
"Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982 )
"Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984 )
"Seitsmes rahukevad " (romaan, 1985 )
"Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987 )
"Ajaloo ilu " (romaan, 1991 )
"Inimese kapike" (esseed, 1998 )
"Maa taevas, luulet 1962–1990" (1998 )
"Elujoon: valitud luuletused 1962–1997" (2005 )
"Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat ; 2006 )
"Tubased lapsed" (luulekogu, 2006)
"Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998–2006" (2006)
"Kogutud luuletused 1962–1997" (järelsõna: Arne Merilai ; 2006)
"Varjuteater " (romaan, 2010)
"Ma olen raamat" (koos Hedi Rosmaga ; 2010)
"Pildi ilu rikkumise paratamatus. Esseed ja artiklid" (esseekogu, 2017)
"Selle kevade tervitus" (esseede ja intervjuude kogu, 2020)
"Seitsmes rahukevad" (uustrükk, eessõna: Maarja Vaino , Joonas Hellerma ; 2021)
"Kuldne kroon" (2023)
"Salamaja piir" (uustrükk, 2023)
"Pühaduse purunemine" (2024)
↑ Luik, Viivi , ENE 1. väljaanne, 4. köide, lk 556.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Rahvusmõtte auhind" . Tartu Ülikool . Vaadatud 9. detsembril 2022 .
Viivi Luik. Kirjanduse nimestik. Koostanud Helen Voogla , Tallinn 1977 , 36 lk
Mati Hint "Viivi Luige märksõnad ja määratlused" (peamiselt romaanist "Seitsmes rahukevad"). Looming 1986 , nr 8, lk 1118–25
Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. Eesti Raamat , Tallinn 1991 , lk 507–511 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa ja bibliograafia lk 541–542
Sirje Kiin "Hirme ja arme". Kupar , Tallinn 1993 , lk 151–190
Tõnu Kaalep "Rahvusluse viimsed ohked ". Eesti Ekspress 1997, nr 44 (Areen)
Arne Merilai "Viivi Luik linnulennul". Keel ja Kirjandus 2006 , nr 9, lk 689–713
"Looming – olemise kehtestamine. Viivi Luik" (kogumik, mis sisaldab Viivi Luige 60. sünnipäeva konverentsi ligi 30 ettekannet aastast 2006). Tartu Ülikooli Kirjastus 2007 , 334 lk
Eneken Laanes. "Viivi Luige hüppelaud" . Sirp, 22.02.2019.
Maarja Vaino. Tuttav lõhn sünnist saati. Lõhnamotiive Viivi Luige loomingus . Looming 2020, nr 6.
Maarja Vaino. Seitsmes rahukevad - tulevikuromaan. Järelsõna Viivi Luige romaanile "Seitsmes rahukevad" (301−319). Tallinn: SE&JS Kirjastus, 2021.