Aleksei Müürisepp

Aleksei Müürisepp
Sünniaeg	17. juuli 1902
Sünnikoht	Välta, Pöide vald, Saaremaa
Surmaaeg	7. oktoober 1970
Erakond	Eestimaa Kommunistlik Partei/NLKP
Amet	EKP Keskkomitee ja EKP KK Büroo liige (1948–1970); Eesti NSV MN esimehe asetäitja (1949–1951); Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees (1951–1961); NLKP KK liikmekandidaat (1952–1966); Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1961–1970); NLKP Keskrevisjonikomisjoni liige (1966–1970)

Aleksei Müürisepp (vene keeles Алексей Александрович Мюрисеп; kirjanduses ka Müürissepp) (17. juuli 1902 Välta, Pöide vald, Saaremaa – 7. oktoober 1970 Tartu) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Elulugu

Venemaal

Aleksei Müürisepp sündis pere vanima lapsena ja kasvas paljulapselises peres. Isa Aleksander Müürisepp asus 1907. aastal elama ja töötama Siberisse. 1908. aastal ühines perepeaga ülejäänud pere. Nad elasid Krasnojarskis, kus Aleksei isa töötas jõelaevanduses.^[1]

Aastatel 1910–1917 käis Müürisepp koolis, augustist 1918 kuni jaanuarini 1920 oli Jenissei aurulaevanduses kütja. Edasi töötas ta maini 1924 elektrimontöörina laevaremonditehases. 4. märtsil 1922 opteerus ta Eesti kodakondsusse, kuid arreteeriti 22. aprillil 1923, kuna polnud aasta jooksul Venemaalt lahkunud, ja loobus Krasnojarski vanglas Eesti kodakondsusest. Maist 1924 kuni oktoobrini 1925 teenis Müürisepp sundaega Punaarmees 21. Tomski diviisi 4. raadio-telegraafi pataljonis raadiotelegrafistina. Oktoobrist 1925 kuni juunini 1927 oli ta raamatukogujuhataja ja poliitharidustöötaja krai talurahvamajas Krasnojarskis, seejärel kuni augustini 1928 oli ta ametiühingutegelane ning ühtlasi ühiskondliku toitlustamise ja ühiselamute ametiühingute grupikomitee esimees. Ta vallandati reorganiseerimisel. 1926. aastal astus Müürisepp Üleliidulisse Kommunistlikku (bolševike) Parteisse.^[1]

Perekondlikel põhjustel asus Müürisepp koos perega elama Tomskisse. Augustist 1928 kuni detsembrini 1931 töötas ta riiklikus tööhoiukassas esmalt kontrolörina, hiljem krai hoiukassade inspektorina. Töö kõrvalt õppis õhtukoolis, mille lõpetas 1931. aasta detsembris. Seejärel astus Tomski Raudteetranspordiinseneride Instituuti, kus omandas veebruariks 1937 elektriraudtee energiavarustuse inseneri kutse.^[1]

Aastatel 1937–1942 ja 1943–1944 töötas Müürisepp raudteel Ordžonikidzes Pjatigorskis, kuid 1942–1943 Krasnojarskis.

Eesti NSVs

1944. aasta oktoobrist kuni aprillini 1945 oli Müürisepp NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadi käskkirja alusel Eesti Raudteevalitsuse elektrifitseerimisosakonna juhataja.

EKP Keskkomitees

1945. aasta aprillist kuni detsembrini oli A. Müürisepp EK(b)P Keskkomitee transpordiosakonna juhataja asetäitja, seejärel kuni novembrini 1947 EK(b)P KK sekretäri asetäitja kütuse ja energeetika alal. Töö kõrvalt õppis ta 1947. aasta jaanuarist kuni oktoobrini Moskvas ÜK(b)P KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis parteitöötajate ideoloogiaalasel kursusel. Pärast koolituse läbimist määrati Müürisepp 1948. aasta algul EK(b)P KK sekretäri asetäitjaks tööstuse ja transpordi alal, kus töötas sama aasta novembrini.^[1]

Detsembris 1948 valis EK(b)P V kongress Müürisepa EKP Keskkomitee koosseisu, mille pleenum valis ta omakorda EKP Keskkomitee sekretäriks. Sel ametikohal püsis ta kuni 1949. aasta sügise lõpuni.

Eesti NSV Ministrite Nõukogus

6. oktoobrist 1949 kuni 29. märtsini 1951 oli Müürisepp Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, pärast seda kuni 12. oktoobrini 1961 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees. Aastatel 1950–1962 oli ta ühtlasi Eesti NSV välisminister.

Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogus

12. oktoobrist 1961 kuni oma surmani 7. novembril 1970 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.

Aleksei Müürisepp maeti 10. novembril 1970 Tallinna Metsakalmistule.^[2]

Esindusorganites

Aleksei Müürisepp oli 1948. aastast kuni surmani EKP KK ja selle büroo liige, aastatel 1952–1966 NLKP Keskkomitee liikmekandidaat ja 1966. aastast kuni surmani NLKP Keskkomitee Keskrevisjonikomisjoni liige.^[1]

Isiklikku

Aleksei Müürisepp oli abielus Faina Rõtškovaga (sündinud 1904 Krasnojarskis). Alekseil oli vend August (sündinud 1906), kes töötas automehaanikuna Krasnojarski krai sovhoosis. August represseeriti 1937. aastal, mil heideti parteist välja ja oli aasta sunnitööl. Teine vend Vassili (sündinud 1910) oli insener-tehnoloog lennukitööstuse tehases nr 21. Kolmas vend Vselovod (sündinud 1917) oli soojustehnik Krasnojarski jõelaevanduses. Veel olid tal õed Jelena (sündinud 1909), kes oli rahvakohtunik Krasnojarskis, ja Aleksandra (sündinud 1914), kes oli laojuhataja Krasnojarskis.^[1]

Mälestuse jäädvustamine

Aastatel 1970–1991 kandis Orissaare Keskkool Aleksei Müürisepa nime – Aleksei Müürisepa nimeline Orissaare Keskkool. Aastatel 1970–1990 kandis tema nime ka tänapäeva Tallinna Transpordikool (1970–1979 – Aleksei Müürisepa nimeline Kutsekeskkool, 1979–1990 – Aleksei Müürisepa nimeline Kutsekeskkool nr 3).^[3]

Eelnev Arnold Veimer (1944–1951)	Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees 1951–1961	Järgnev Valter Klauson (1961–1984)
Eelnev Johan Eichfeld (1958–1961)	Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1961–1970	Järgnev Aleksander Ansberg (1970)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Enn Tarvel, "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991" (Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002), lk 325–326.
↑ Haudi kalmistute register: Müürisepp, Aleksei.
↑ Ajalugu. Orissaare Gümnaasiumi veebisait.

Kirjandus

Kirjamees. "Alexei Murisep" teeb propagandat". Võitleja nr 10, oktoober 1965. Lk 8

Välislingid

[EKPKK_325-26-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Enn Tarvel, "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991" (Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002), lk 325–326.

[kalm-ee-2] Haudi kalmistute register: Müürisepp, Aleksei.

[3] Ajalugu. Orissaare Gümnaasiumi veebisait.

[1]

[2]

[3]