Grigori Pomerants

Grigori Pomerants
Sünniaeg 13. märts 1918
Surmaaeg 16. veebruar 2013 (94-aastaselt)
Koduleht http://pomeranz.ru/
[muuda Wikidatas]

Grigori Solomonovitš Pomerants (vene Григорий Соломонович Померанц; 13. märts 1918 Vilnius – 16. veebruar 2013 Moskva) oli juudi päritolu Vene kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik, filosoof ja õiguskaitsja[viide?].

Lõpetas 1940. aastal Moskva Ajaloo-, Filosoofia- ja Kirjandusinstituudi vene kirjanduse osakonna. Et tema kursusetöö polevat olnud ideoloogiliselt väljapeetud, siis teda aspirantuuri ei võetud.

Võttis osa suurest isamaasõjast. Käis läbi sõjatee Stalingradist Berliinini. Sai kaks korda haavata.

1946. aastal heideti Pomerants parteivastaste avalduste eest parteist välja. 1949. aastal arreteeriti ta süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ning mõisteti süüdi. Pärast Stalini surma 1953. aastal ta vabastati ja 1956. aastal rehabiliteeriti.

Pomerants oli tihedates suhetes dissidentlike ringkondadega. Tema teoseid anti palju välja tamizdatis ja samizdatis.

Aastail 1976–1988 oli Nõukogude ajakirjanduses keelatud Grigori Pomerantsi nime mainida.

Grigori Pomerants on maetud Danilovskoje kalmistule.

Töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1940–1941 – Tula Pedagoogilise Instituudi õppejõud
  • Töökoht trustis Sojuzenergomontaž
  • 1946–1949 – Ajakirjanduslevi kiosköör
  • 1953–1959 – maakooli õpetaja
  • 1956. aastast NSV Liidu Teaduste Akadeemia ühiskonnateaduste fundamentaalraamatukogu Aasia ja Aafrika maade osakonna bibliograaf

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1965 – samizdatis avaldati tema diskussiooniline ettekanne "О роли нравстенного облика личности в жизни исторического коллектива" ("Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus"), millest sai üks 1960. aastate teisitimõtlemise märgilisi sündmusi
  • 1972 – "Неопубликованное" ("Avaldamata kirjutised"; 1960. aastatel samizdatis avaldatud tekstide kogumik), München
  • 1984 – "Сны Земли" ("Maa unenäod"), Pariis
  • 1989 – "Открытость бездне. Этюды о Достоевском" ("Avatus kuristikule. Etüüdid Dostojevskist"), New York
  • 1990 – "Открытость бездне. Встречи с Достоевским" ("Avatus kuristikule. Kohtumised Dostojevskiga"), Moskva
  • 1993 – "Собирание себя" ("Enesekogumine"; esseede tsükkel isiksuse saamisloost), Moskva
  • 1994 – esseekogu ajakirjas Russkoje Bogatstvo
  • 1995 – "Выход из транса" ("Transist väljumine"; filosoofilised ja religioossed esseed 1960. aastatest 1990. aastateni), Moskva
  • 1998 – "Записки гадкого утенка" ("Inetu pardipoja märkmed"; filosoofilised memuaarid), Moskva
  • 1998 – "Страстная односторонность и бессмертие духа" ("Kirglik ühekülgsus ja vaimu surematus"; esseed, põhiliselt kirjandusest), Moskva

Pomerants avaldas raamatuid ka kaasautorluses oma luuletajast abikaasa Zinaida Mirkinaga, näiteks "Великие религии мира" ("Maailma suured religioonid").

Ta pidas regulaarselt loenguid Moskvas Venemaa metseenide ja heategijate muuseumis.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]