Jón Baldvin Hannibalsson

Jón Baldvin Hannibalsson
Jón Baldvin Hannibalsson
Jón Baldvin Hannibalsson Tallinnas 2011. aastal
Islandi välisminister
Ametiaeg
28. september 1988 – 23. aprill 1995
Eelnev Steingrímur Hermannsson
Järgnev Halldór Ásgrímsson
Islandi rahandusminister
Ametiaeg
8. juuli 1987 – 28. september 1988
Eelnev Þorsteinn Pálsson
Järgnev Ólafur Ragnar Grímsson
Alþýðuflokkurinn'i (Sotsiaaldemokraatliku Partei) esimees
Ametiaeg
1984–1996
Eelnev Kjartan Jóhannsson
Järgnev Sighvatur Kristinn Björgvinsson
Isikuandmed
Sünninimi Jón Baldvin Hannibalsson
Sünniaeg 21. veebruar 1939 (86-aastane)
Ísafjörður
Erakond Alþýðuflokkurinn
Samfylkingin
Alma mater Edinburghi Ülikool
Stockholmi Ülikool
Islandi Ülikool

Jón Baldvin Hannibalsson (sündinud 21. veebruaril 1939 Ísafjörðuris) on Islandi poliitik ja diplomaat.

Magistrikraadi majandusteaduse alal omandas ta Edinburghi Ülikoolis 1963. aastal. Täiendas end Stockholmi Ülikoolis aastatel 1963–1964. 1965. aastal omandas ta Islandi Ülikoolis kraadi pedagoogikateaduste alal. Täiendas end Harvardi ülikooli Euroopa Uuringute Keskuses 1976–1977.

Aastatel 1964–1970 töötas ta õpetajana Reykjavíkis, selle kõrvalt aastatel 1964–1967 ka ajalehe Frjáls þjóð toimetaja. Aastatel 1970–1979 oli ta Ísafjörðuris gümnaasiumidirektor. Lisaks oli ta 1971–1978 Ísafjörðuri linnapea. 1979–1982 oli ta ajalehe Alþýðublaðið toimetaja. 1982–1998 oli ta Alþingi (parlamendi) liige.[1]

Aastatel 1987–1988 oli ta Islandi rahandusminister.[2]

Alates 28. septembrist 1988 kuni 23. aprillini 1995 oli ta Islandi välisminister.[3]

1991. aasta jaanuaris tegi Jón Baldvin Hannibalsson visiidi Leedusse, Lätisse ja Eestisse. Ta oli ainuke Lääne poliitik, kes julges seal ajal neid maid külastada.[4]

Jón Baldvin Hannibalssoni välisministriks oleku ajal taastunnustas Island 22. augustil 1991 Eesti Vabariiki. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavikis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest (enne Teist maailmasõda ei olnud Eesti ja Islandi vahel diplomaatilisi suhteid sõlmitud, sest et Island oli personaalunioonis Taaniga).[5]

Aastatel 1989–1994 juhtis ta Islandi delegatsiooni ühinemisläbirääkimistel Euroopa Majanduspiirkonnaga.[6]

Ta oli Islandi suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos (1998–2002) ning Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus (2002–2005).[7] Ta oli Islandi suursaadik Ukrainas aastatel 2004–2006.[8]

Eesti keeles on 2020. aastal ilmunud Jón Baldvin Hannibalssoni raamat "Väikeriikide solidaarsusest : Islandi õppetunnid."

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Jón Baldvin Hannibalsson Alþingi
  2. ↑ Jón Baldvin Hannibalsson Store norske leksikon
  3. ↑ Iceland. Ministries, etc. rulers.org
  4. ↑ Jón Baldvin Hannibalsson Virtuaalmuuseum
  5. ↑ Eesti ja Island - mis meid ühendab Välisministeerium
  6. ↑ Jón Baldwin Hannibalsson Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
  7. ↑ Dr. Jón Baldvin Hannibalsson University of Tartu. Centre of Eurasian and Russian Studies
  8. ↑ Jón Hannibalsson on Catalonia: "The EU must not stand by and shrug its shoulders" ElNacional.cat, 14. oktoober 2017