Nils-Aslak Valkeapää
Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja.
Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal.
Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas.
Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]1991. aastal sai Nils-Aslak Valkeapää Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna luuleraamatuga "Beaivi, áhčážan" ("Päev, minu isa"), mida on kutsutud ka saami rahvuseeposeks.
Lisaks on Áillohaš pälvinud hulga teisi auhindu oma kirjatööde ja saami kultuuri edendamise eest. Ta oli nii Oulu kui ka Lapi Ülikooli audoktor. 1995. aasta 15. mail andis Eesti president Lennart Meri talle Valgetähe V klassi teenetemärgi.
2004. aastal toimunud kõigi aegade suuremate soomlaste valimisel hääletas rahvas Nils-Aslak Valkeapää 65. kohale.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pamflett "Terveisiä Lapista" ("Terviseid Lapimaalt", originaal ilmus soome keeles aastal 1971, tõlge norra keelde "Helsning frå Sameland" aastal 1979, tõlge inglise keelde "Greetings from Lapland" aastal 1983)
- Luulekogude triloogia esimene osa "Giđa ijat čuovgadat" ("Kevade valged ööd", 1974, tõlge soome keelde "Kevään yöt niin valoisat", 1980)
- Luulekogude triloogia teine osa "Lávllo vizár biellocizáš" (1976)
- Luulekogude triloogia kolmas osa "Ádjaga silbasuonat" ("Oja hõbedased sooned", 1981)
- Valikkogu "Ruoktu váimmus" ("Kodu südames", 1985, tõlked norra keelde "Vidderna inom mig", 1987 ja "Vindens veier", 1990, tõlge inglise keelde "Trekways of the Wind", 1994, tõlge eesti keelde 2011)
- Tõlkekogu saksa keeles "Ich bin des windigen Berges Kind" 1985
- Eepos "Beaivi áhčážan" ("Päev, minu isa", 1988, tõlge norra keelde "Solen, min far", 1990, tõlge soome keelde "Aurinko, isäni" 1992, tõlge fääri keelde "Faðir mín, sólin" 1992
- "Nu guhkkin dat mii lahka" (tõlge norra keelde "Så fjernt det naere", 1994)
- "Jus gaccebiehtár bohkosivččii" (1996)
- "Girddán, seivvodan" (1999)
- Eepos "Eanni, eannážan" ("Maa, minu ema", 2001)