Jüri Järvet

 See artikkel on Jüri Järvet seeniorist; Jüri Järvet juuniori kohta vaata artiklit Jüri Järvet juunior.
Jüri Järvet
Sünninimi Georgi Kuznetsov
Sünniaeg 18. juuni 1919
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Surmaaeg 5. juuli 1995 (76-aastaselt)
Surmakoht Tallinn, Eesti
Amet teatri- ja filminäitleja
Tegev 1933–1993
Abikaasa Inna Taarna (1948–1958), Astrid Puurand (1958–1995)

Jüri Järvet (kuni 1936 Georgi Kuznetsov; 18. juuni 1919 Tallinn – 5. juuli 1995 Tallinn) oli Eesti teatri- ja filminäitleja.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Järvet sündis 18. juunil 1919 Tallinnas. 1936. aastani oli tema nimi Georgi Kuznetsov. Tema ema Jevgenia Kuznetsova siirdus teadmata põhjustel 1920. aastal Nõukogude Liitu Moskvasse ja poeg jäi ema tuttava hoolde, kes viis ta hiljem lastekodusse, kus ta oli kuni viienda eluaastani. Sealt võeti ta elama perekonda, kus pereisa oli viinavabriku tööline ja pereema kodune. Naine suri, kui Jüri oli kuueaastane, ja mees 1943. aastal sakslaste okupatsiooni ajal. Peres oli enne teda juba kolm last. Vanem tütar oli 23-aastane, tema juba töötas. Noorem õde oli gümnaasiumi lõpu- või eelviimases klassis, hiljem õppis arstiteadust. Poeg õppis Tartu Ülikoolis. Vanemad ei adopteerinud Jürit, talle jäi oma nimi. Hiljem oli ta Tallinnas vanema õega kahekesi, isa läks Viljandi veinivabrikusse tööle. Kuigi isa neid toetas, pidid kaks ülikoolis käivat last väga kokkuhoidlikult elama. [1]

Esimesed teatrikatsetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Järvet õppis Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna õhtukolledžis. Koolinäitemängudes talle osasid ei antud, kuni ta 4. klassis ise palus "Kevades" Tiugu sõnatut rolli, mis talle ka anti. Järgmise, Tuulevana rolli tegi ta "Koolikella" nime kandnud näidendis 6. klassis käies. 14-aastaselt avanes tal võimalus mängida teiste poistega massistseenis Draamastuudio Teatris. Aastail 1933–1936 osales Jüri Järvet viies lavastuses. Kooliajal astus ta üles Andres Särevi "Väike lord Fauntleroys", Henrik Visnapuu "Maa-alustes", Oskar Lutsu "Kevades", A. H. Tammsaare "Kuningal on külmas" ja Heino Anto "Aladdini võlulambis".

Karin Kask: "16-aastaselt lõpetas Järvet koolipoisiaastate päris teatris kaasategemise. Sinna vajati nooremaid. Kui Tallinnas avati 1938. aastal Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool, siis sinna ta ei püüdnudki saada, arvas, et pole usku ega julgust. Ta kartis, et ei tule toime etüüdi mängimisega, mida eksamil nõutakse."[2]

Palka Jüri Järvet tükkides osalemise eest ei saanud, tekstilisi rolle samuti mitte. See-eest võis ta tasuta Draamastuudio Teatri etendusi vaadata.

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastal viis tee ta kokku võimlemisõpetaja ja Tallinna Õpetajate Seminari lektori Ernst Idlaga, kes tema koolis võimlemist õpetas. Kuna sportvõimlemine pakkus Jürile huvi, hakkas ta sellega 1933. aastast tegelema. 1935., 1936. ja 1937. aastal tuli ta Tallinna koolinoorte meistriks sportlikus võimlemises.[3]

Kui Jüri oli 19-aastane, kohtus ta ema õe Kuznetsovaga, kellega nad suhtlema hakkasid. Viimane rääkis talle emast ja natuke isastki. Kuznetsova oli emaga kirjavahetuses. Mobilisatsiooni ajal andis naine talle ema aadressi Venemaal Gorkis – Jüri sattus sealsetesse Kunstiansamblitesse. Oli juba maja ees, kui tema oletatav õde talle vastu tuli ning Jüri mõtles ümber, arvas, et tal pole emaga millesti rääkida ja lahkus. [4]

Töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1936–1941 käskjalg AS-i Järvakandi Tehased peakontoris Tallinnas
  • 1941 majavalitseja Elamute Valitsuses
  • 1941 statistik Autobaasis
  • Tänu võimlemisele sai Töölisteatrisse tantsijana tööle; hiljem, sõja ajal demobiliseeriti ta sõjaväest ansamblitesse – tantsijaks
  • 1941–1942 Punaarmees reamees tagavarapolgus; 7. Eesti Laskurdiviisis; 3 kuud tööpataljonis; Saratovi oblast
  • Veebruar 1942 – oktoober 1944 tantsija Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites (ERKA) Jaroslavlis
  • Sõja ajal oli Töölisteatrist saanud Väiketeater ja sellest Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, kuhu ta võeti esimese kategooria tantsijaks, kuid hinges tundis ikka, et tantsimine pole tema ala
  • 1944. aastal liitus samal aastal loodud Riikliku Draamastuudio õpperühmaga
  • Oktoober 1944 – november 1945 näitleja Eesti Riiklikus Noorsooteatris
  • November 1945 – november 1946 Riikliku Draamastuudio õpilane
  • November 1946 – august 1949 Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi üliõpilane (viimasel aastal kooli kõrvalt ka Raadiokomitees dramaatiliste saadete toimetaja)
  • Oktoober 1949 – september 1950 näitleja Lõuna-Eesti Teatris, alates 1. jaanuarist 1950 peanäitejuht
  • 1. septembril 1950 vabastati seoses Moskvasse õppima siirdumisega
  • Oktoober 1950 – veebruar 1951 mittekoosseisuline töötaja Eesti Raadios
  • Veebruar 1951 – märts 1952 kunstiline konsultant Eesti NSV Teatriühingus
  • Aastatel 1952–1965 Draamateatri näitleja. Esimesed neli aastat tegi teiste rollide kõrvalt ka estraadi Eino Baskiniga, koomikupaar sai kiiresti üle Eesti tuntuks. Siis aga loobus estraadist ja pühendus ainult teatrile.
  • 1964. aastal ilmus tema huumori- ja satiirivalimik "Kits kärneriks"
  • November 1965 – mai 1967 oli näitleja Riiklikus Noorsooteatris, kus tal oli kolm rolli: üks Narr ja kaks Kuningat, periood lõppes maailmakuulsa rolliga "Kuningas Learis", kus ta mängis Leari
  • Mai 1967 – aprill 1970 lepingute alusel näitleja Tallinnfilmis, Mosfilmis ja Lenfilmis

Sel ajal tekkis riid suure sõbra Voldemar Pansoga. Keegi ei tea, mis täpselt juhtus, aga mõlemad olid kuni surmani solvunud. Olid küll vahel filmides veel koos, kuid sõpru neist enam ei saanud.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1948–1958 oli Järvet abielus näitleja Inna Taarnaga. Poeg Jüri Järvet juunior sündis 1955. aastal.

1958. aastal abiellus Järvet onkoloog Astrid Puurandiga. Tütar Jana Järvet sündis 1960. aastal.

Jüri Järvet: "Mul on poeg ja tütar, kes kumbki ei tunne õnneks huvi näitleja elukutse vastu."[6]

Rolle

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrirollid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Lumekuninganna" (Karl Vares ja üks röövlitest; 1945), Noorsooteater
  • "Tom Sawyeri imelikud juhtumid" (Bull Turner)
  • "Surematu" (kehakultuuri instituudi 5 kursuse üliõpilane Komarovski Valentin)
  • nukunäidend "Aastaajad" (külapoiss Praks, Maa-aluste valitseja)
  • William Shakespeare'i "Mida soovite" (1949), Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi diplomilavastus
  • Rüütel Andres Tõbinägu. – V. Sobko "Teise rinde taga", Lõuna-Eesti Teater. (Lavastaja); Ameerika ohvitser
  • Maksim Gorki "Väikekodanlased" (Pertšihhin; 1949), Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi diplomilavastus
  • L. Zorini "Noorus" (Nezlobin; 1959), Lõuna-Eesti Teater
  • V. Grossi "Jää sulab", Lõuna-Eesti Teater (näitejuht)
  • V. Ljubimova "Lumepall" (Mr. Biddle), Lõuna-Eesti Teater
  • A. Tokajevi "Peigmehed" (Muradi; 1952), Riiklik Draamateater
  • K. Trejovi "Ljubova Jarovaja" (Pikalov), Riiklik Draamateater
  • L. Geraskina "Küpsuse tunnistus" (Jura Laletin), Riiklik Draamateater
  • L. Maljarevski "Ei sinu ega minu, vaid meie", Riiklik Draamateater (assistent)
  • 1952–1956 estraad Eino Baskiniga
  • A. Ostrovski "Balsaminovi abiellumine" (Baslaminov; 1953), Riiklik Draamateater
  • A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan" (advokaat), Riiklik Draamateater
  • C. Goldoni "Osav teenijanna" (Traccagio, Ottavio teener), Riiklik Draamateater
  • A. Jakobsoni "Kaitseingel Nebraskast" (notar Karling), Riiklik Draamateater
  • A. Kornitšuk "Eskaadri hukk" (Pallaada), Riiklik Draamateater
  • M. Baratašvili "Ritsikas" (Kohta, autojuht), Riiklik Draamateater
  • Lermotovi "Maskeraad" (Šprihh; 1954), Riiklik Draamateater
  • L. Ion Garagiale "Kaotatud kiri" (kodanik), Riiklik Draamateater (lavastaja)
  • A. Jakobson "Kaotatud paradiis" (Räbalapundar), Riiklik Draamateater
  • Eduard Vilde "Mahtra sõda" (noor krahv), Riiklik Draamateater
  • A. H. Tammsaare "Kuningal on külm" (narr; 1955), Riiklik Draamateater
  • L. Tolstoi "Elav laip" (Petuškov, kunstnik), Riiklik Draamateater
  • Aadu Hindi "Kaugatoma kuningas" (Kirill Kirillovitš Kiisk), Riiklik Draamateater
  • William Shakespeare'i "Antonius ja Kleopatra" (Thyreus), Riiklik Draamateater
  • E. Rannet "Südamevalu" (Kurn, traktorist; 1956), Riiklik Draamateater
  • Juhan Smuuli "Atlandi ookean" (Madrus Kass), Riiklik Draamateater
  • Bernard Shaw' "Südamemurdmiste maja" (Mazzini Dunn; 1957), Riiklik Draamateater
  • V. Majakovski "Saun" (Issak Belvedanski), Riiklik Draamateater (näitejuht)
  • V. Višnevski "Optimistlik tragöödia" ((teine ohvitser, kes tuleb tagasi kodumaale; esimene ohvitser, kes tuleb tagasi kodumaale)), Riiklik Draamateater
  • E. de Filippo "Filumena Marturano" (Alfred Amaroso), Riiklik Draamateater
  • Maksim Gorki "Jega Bulõtšov" (1958), Riiklik Draamateater
  • 1959 – C. Cipriani "Mees hobusekronuga", Riiklik Draamateater. Chirico – Ants Eskola dublant. A. Liives "Sinine rakett", Riiklik Draamateater. Oskar Kattai
  • 1960 – A. Kivi "Nõmmekingsepad", Riiklik Draamateater. Iivari; L. Tolstoi "Hariduse vili", Riiklik Draamateater. Kolmas talupoeg; N. Pogodin "Kolmas pateetiline", Riiklik Draamateater. Lakk-kingadega härra
  • 1961 – A. Liives "Siinpool horisonti", Riiklik Draamateater. Vaene-Karu. V. Balšeki "Kolmas soov", Riiklik Draamateater. Peeter
  • 1962 – H. Ibsen "Peer Gynt", Riiklik Draamateater. Huku; J. Oleša, M. Gorjunov "Kolm paksu", Riiklik Draamateater. Dr. Gaspar; B. Brecht "Ema Courage ja tema lapsed", Riiklik Draamateater. Ooberst; A. Liives "Millest vaikis prohvet", Riiklik Draamateater. Vaarao, Egiptuse valitseja; A. H. Tammsaare "Inimene ja jumal", Riiklik Draamateater. Voitinski
  • 1963 – A. Liivese "Viini postmark", Riiklik Draamateater. Martin Roll. – V. Pandi "Avarii", Riiklik Draamateater. Siska-Sass. – M. Kundera "Need kelle käes on võtmed", Riiklik Draamateater. Kruta
  • 1964 – J. Smuuli "Kihnu Jõnn", Riiklik Draamateater. Ajalooline Tõde
  • V. Rozov " Pulmapäeval", Riiklik Draamateater. Menander Nikolajevitš
  • 1965 – E. Vilde "Tabamata ime", Riiklik Draamateater. Magnus Kull
  • E. Rannet "Karikas ja madu", Riiklik Draamateater. Patsient
  • 1966 – J. Verne "80 päevaga ümber maailma", Noorsooteater. Passepartout
  • W. Shakespeare'i "Hamlet", Noorsooteater. Kuningas Claudius
  • 1967 – J. Anouilh´ "Antigone", Noorsooteater. Kreon
  • 1968 – J. W. Goethe "Faust", Draamateater. Mefistofeles
  • 1971 – F. Dürrenmatti "Romulus Suur", Draamateater. Romulus; A. Tšehhovi "Kirsiaed", Noorsooteater. Firss; J. Švarts "Alasti kuningas", Draamateater. Kuningas
  • 1972 – E. Vetemaa "Õhtusöök viiele", Draamateater. Isa
  • 1973 – M. Frisch "Santa Cruz", Draamateater. Doktor; A. Tšehhovi "Kolm õde", Draamateater. Tšebutõkin; S. Becketti "Krappi viimane lint", Draamateater. Krapp; N. Gogoli "Hullumeelse päevik", Draamateater. Poprištšin
  • 1975 – V. Šukšin "Energilised inimesed", Draamateater. Aristarch Kuzkin
  • 1976 – E. Vetemaa "Jälle häda mõistuse pärast", Vanemuine. Abraham; L. Kruczkowski "Kuberneri surm", Draamateater. Kuberner
  • 1977 – K. Tenjov "Ljubov Jarovaja", Draamateater. Pikalov, mobiliseeritu
  • 1978 – W. Shakespeare'i "Hamlet", Draamateater. Polonius; A. Gelman "Tagasiside", Draamateater. Rolan Matvejevit? Lonšakov, partei oblasti-komitee esimene sekretär
  • 1979 – E. Bondi "Bingo", Draamateater. Shakespeare
  • 1981 – N. Simoni "Päikesepoisid", Draamateater. Willie Clark
  • 1984 – A. H. Tammsaare "Armastus ja surm", Draamateater. Sckulz
  • 1987 – H.Pinter "Majahoidja", Draamateater. Davies
  • 1992 – S. Becketti "Krappi viimane lint", Draamateater. Krapp

Filmirollid

[muuda | muuda lähteteksti]

Telelavastused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1957 Ed. Bornhöhe "Kuulsuse narrid", telelavastus. Jaan Tatikas
  • 1959 E. de Filippo "Varas paradiisis", telelavastus. Vincenzio
  • 1960 "Näitleja Joller", telefilm (jutustuse autor V. Panso, stsenarist J. Järvet), koomik Ruts Plutus
  • 1962 K. Gruszezneski "Suur Bobby", telelavastus. Seersant Bobby
  • 1963 J. Liiv "Vari", telelavastus.
  • 1964 V. Moberg "Kohtunik", telelavastus.
  • 1965 R. Aller "Kui me veel noored olime", telelavastus.
  • 1967 "Mr. Krappi viimane lint", Eesti TV. Krapp
  • 1967 E. Krusteini "Vana Võrukael", telelavastus. Vana Võrukael
  • 1968 J. Švartsi "Tavaline ime", telelavastus. Kuningas
  • 1968 P. Levi "Labürint", telelavastus.
  • 1972 S. Anderson "Võidukas muna", telelavastus. Isa J. Smuul "Mõrv Rännu teemajas", telelavastus. J. Tuulik "Novembri mere ääres", telelavastus.
  • 1974 J. Janicki "Juhtum habemeajaja juures", telelavastus. Lopuch A.de Saint, Exupery "Väike prints", telelavastus. J. Trikkel "Kuhu jäi Albert?", telelavastus. Albert
  • 1983 Anar, R. Baskin "Tema majesteet komödiant", telelavastus. Näitleja Käbirlinski

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1946 – Medal eeskujuliku töö eest Suure isamaasõja tagalas
  • 1956 – Medal eeskujuliku töö eest
  • 1964 – Eesti NSV teeneline kunstnik
  • 1964 – Teatriühingute preemia kaasaegse nõukogu dramaturgia esitamise eest
  • 1966 – Balti liiduvabariikide filmifestivali aasta parim meesnäitleja
  • 1968 – Teatriühingu preemia: osatäitmiste eest
  • 1969 – Eesti NSV rahvakunstnik
  • 1969 – Balti liiduvabariikide filmifestivali aasta parim meesnäitleja
  • 1969 – Teatriühingu preemia
  • 1971 – Teatriühingu näitlejapreemia: nimiosa "Romulus Suures"
  • 1971 – Tööpunalipu orden
  • 1972 – Rahvusvahelisel Teherani filmifestivalil parim meesnäitleja: nimiosa "Kuningas Learis"
  • 1973 – Teatriühingu näitlejapreemia: osatäitmised "Krappi viimases lindis" ja "Hullumeelse päevikus"
  • 1975 – NSV Liidu rahvakunstnik
  • 1977 – Teatriühingu teise järgu näitlejapreemia: Pikalov "Ljubov Jarovajas"
  • 1978 – Teatriühingu näitlejapreemia: Polonius "Hamletis", Lonšakov "Tagasisides"
  • 1978 – A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva mälestusmedal tulemusliku töö eest A. H. Tammsaare teoste tegelaskujude lavalisel kehastamisel ja kirjaniku loomingu propageerimisel teatrikunsti vahenditega
  • 1979 – Rahvaste Sõpruse orden
  • 1981 – NSV Liidu riiklik preemia osatäitmise eest teleseriaalis "Kaldad" (Gruusia)
  • 1981 – Teatriühingu näitlejapreemia: Willie Clarck "Päikesepoistes"
  • 1993 – Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind
  • 1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (elutööpreemia (postuumselt))

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Purje 2009: 45
  2. ↑ Orav 1974: 17
  3. ↑ Purje 2009: 109
  4. ↑ Purje 2009: 86
  5. ↑ Purje 2009: 32–598
  6. ↑ Purje 2009: 245–345

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Eesti NSV rahvakunstnik Jüri Järvet" (ülevaade lavategevusest). Eesti Raamat, Tallinn 1974, 17 lk
  • Õie Orav, "Jüri Järvet". Sari Väike filmiraamat, Eesti Raamat, Tallinn 1977, 128 lk (filmograafia lk 122–127)
  • Vastab Jüri Järvet. Vahendanud Reet Neimar ja Vallo Raun – TMK 1983, nr 11, lk 3–11
  • Ыйе Орав, "Юри Ярвет" (творческий портрет: фотоочерк). Союз кинематографистов СССР, Москва 1988, 48 lk
  • Päikesepoisid: Jüri Järvet – 70, Eino Baskin – 60 (valik fotosid) – TMK 1989, nr 6, lk 42–45
  • "Jüri Järvet". Koostaja Reet Neimar. Eesti Draamateater ja Eesti Teatriliit, Tallinn 1994, 39 lk
  • Noore Järveti näitejuhid (Jüri Järveti meenutusi, lindistatud 1990). Vahendanud Reet Neimar – TMK 1994, nr 8/9, lk 38–47
  • Kaljo Kiisk, "Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst". Üles kirjutanud Reet Neimar – TMK 1996, nr 1, lk 31–38
  • Pille-Riin Purje "Narr ja Kuningas" 2009

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]