Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.
Tartu Ülikooli rektor (1928–1937) ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1939–1957, alates 1944 eksiilis Rootsis) ja peapiiskop (1957–1964). Asutava Kogu ja I Riiginõukogu liige.
Ajaloolasena kuulub Kõpp samasse põlvkonda, millele pani aluse Jakob Hurt ning kuhu kuulusid Villem Reiman, Martin Lipp, Matthias Johann Eisen, Mihkel Kampmaa (Kampmann) ja Olaf Sild. See oli kultuurilis-kirikulooline suund (samal ajal eksisteeris vähem produktiivne materialistlik suund), mida iseloomustab keskendumine rahva "sisemisele" arengule. Seda suunda esindasid tihti usuteaduskonna lõpetanud inimesed.
Kõpu kujunemisele on ehk kõige rohkem mõju avaldanud Villem Reiman. Nende mõlema ajaloouurimuslik tegevus leidis tsaariajal raamistiku, tegutsedes kolmes seltsis – Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Kirjanduse Selts. Esimesed Kõpu tööd valmisidki kõnede, ettekannete ja artiklitena samade seltside tegevuses kaasa lüües.
Esimene teema, millesse ta rohkem süvenes, oli Eesti Aleksandrikooli küsimus, mille käsitlus valmis Kõpul kõikide trükis avaldatud tekstide sünteesist. Järgmised teemad olid erinevateks juubeliteks valminud uurimused talurahvaseaduste kujunemisest 19. sajandil, Tartu Ülikooli ajaloost ja usuvahetusliikumisest.
Ülikooli usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Kõpp 1906. aastast Pärnus kooliõpetajana, seejärel Palamusel ja Laiusel kirikuõpetajana.
1916. aastal sai temast esimene eesti (esialgu erakorraline) professor Tartu Ülikoolis ja 1919. aastast praktilise usuteaduse professor. Seejärel uuris ta Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, avaldades I osa 1925. aastal. Kõpp kirjutas palju ka kohalikust kiriku- ja haridusajaloost maakondade kaupa: Tartumaast, Võrumaast, Setumaast ja Pärnumaast.
1937. aastal avaldas ta ajaloolasena peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. Selleks oli ta varem otsinud originaalset materjali Laiuse kirikuarhiivist, kuhu Heinrich Georg von Jannau oli omal ajal kogunud informatsiooni 1830. aastate kooliolude kohta kogu Lõuna-Eestis.
Rootsis paguluses kirjutas ta käsitluse eestlaste vaimse palge kujunemisest Liivi sõjast Põhjasõjani, leides, et rahva elu kujuneb ilmaliku ja vaimuliku võimu koosmõjust.
Johan Kõpp on maetud Stockholmi Metsakalmistule.[4]
Johann Kõpu poeg oli eesti vaimulik Endel Kõpp. Tema onupoeg oli põllumajandusteadlane Peeter Kõpp.
Eelnev Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel (1920–1928) |
Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp 1928–1937 |
Järgnev Tartu Ülikooli rektor Richard Hugo Kaho (1938–1940) |